DIR Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
Pereklubi
HTML https://pereklubi.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
DIR Return to: Rasedaks jäämisest
*****************************************************
#Post#: 3528--------------------------------------------------
LAP ja muud sarnased protseduurid
By: Elli-Ly Date: October 20, 2019, 4:46 am
---------------------------------------------------------
Hei-hei!
Kuna triibupüüdjates on pidevalt mitu erinevat teemat üleval,
siis kipub mõni teema ikka vastusteta jääma. Sedapuhku
otsustasingi teha eraldi teema, et sellest oleks kasu nii
praegust kui ka tulevikus kõigile, kes selle teemaga kokku
peaksid puutuma.
Ehk siis. Minul seisab LAPile mineku broüür laual, kuid
iseseisvalt vastu võetud otsusega (läbi räägitud ka arsti ning
mehega) ma lükkan selle edasi uude aastasse, kui just selle
ajaga ei õnnestu siiski triipe saada (väga loodan, et saan enne
seda ikka triibud kätte!!!) Üks asi on aga lugeda broüüri,
teine on kuulda reaalseid kogemusi. Seega teengi ettepaneku
koguda kokku siia seniseid kogemusi ja samuti lisada juurde uusi
küsimusi LAPi ja sellesarnaste protseduuride kohta.
Panen kirja mõned üldisemad küsimused, mis hetkel meelde tulid,
millest võib lähtuda, aga võib loomulikult ka täiesti oma
emotsioonide pealt kirjeldada oma kogemusi.
1. Miks tekkis vajadus/soovitus/vms minna LAPile? Kaua selleks
ajaks olid triipe püüdnud, kui sellest arstide poolt juttu
tehti? Või küsisid ise?
2. Kas valmistasid end kuidagi protseduuriks ka ette? Millised
olid emotsioonid LAPist kuuldes, LAPile minnes?
3. Kuidas LAP kulges, kuidas tundsid end peale LAPi? Millised
tavapärased opijärgsed ebameeldivused esinesid Sul? Kas
tüsistusi või muid evatavalisi vaegusi ka esines? Kui kiirlt
paranesid?
4. Mis oli LAP tulemus? Kas leiti midagi, kinnitati diagnoos,
eemaldati/puhastati vms vastavalt esialgsele LAP suunamise
põhjusele? Kas oled rahul, et LAPil käisid, või osutus see
kokkuvõttes ebavajalikuks protseduuriks (ehk kõik oli korras)?
5. Kas on mingeid soovitusi tulevastele LAPile minejatele?
6. Samuti ootaksin ka vastuseid neilt, kes parasjagu
kaaluvad/ootavad LAPile minemist. Mis on teie emotsioonid ja mis
küsimused muudavad otsustamise teie jaoks raskeks?
7. Kes raatsib/julgeb/tahab jagada ka pilte LAPi armidest
vahetult peale LAPi või ka nt aastate pärast, siis usun, et ka
need oleksid nii mõnegi jaoks (nt minu jaoks) tänuväärne info
tulemustest.
Ehk leiab keegi siit mõne hea nipi või hea teadmise, et enda
olukorda veidike kergendada enne või peale LAPi või üleüldse
LAPile mineku kaalumisel :)
Elli-Ly
#Post#: 3533--------------------------------------------------
Re: LAP ja muud sarnased protseduurid
By: ALL Date: October 20, 2019, 12:25 pm
---------------------------------------------------------
Kõike enam ei mäletagi sellest, sest oli ammu, aga üritan
vastata ikka!
1. LAPile soovitas minna arst, sest selleks ajaks olin üritanud
rasestuda 2.5 aastat ilma tulemusteta. Kõik eelnevad analüüsid
nii mehel kui ka minul olid kõik korras.
2. Protseduuriks kuidagi ette ei valmistunud, kui et natukene
googeldasin protseduuri ja teiste kogemusi. Elasin moto järgi
"tuleb, mis tuleb" ja nii oligi. Arvestades, et olime juba ammu
üritanud rasestuda, siis see tundus olevat asi, mis võiks lõpuks
õnneks minna.
LAPile minnes ei olnud hirmu, vaid ainult ootusärevus eelseisva
asja ees. Hirm tuli alles opilaual, kus kõrval sebisid
õed/arstid ja erinevad masinad tegid häält, siis kiskusid silmad
natukene märjaks ülemõtlemiseks. Õnneks kohe pandi mask ette ja
jube naljakas oli magama jääda.
3. Peale operatsiooni palatis ärgates oli väga külm ehk olid
külmavärinad, valus niivõrd ei olnudki. Sain paksu baikateki
peale ja siis hakkas soe, uni oli magus. Kui uuesti ärkasin,
siis pöörata ja liigutada oli valus/ebameeldiv, püsti tõusta oli
missioon omaette. Kui juba püsti sain, siis oleksin peaaegu
kokku kukkunud, sest olin lamanud kaua ja vere nägemine ei
teinud head (väike verejooks tupest siis, hakkasin sidet alla
panema).
Autoga koju sõites augud andsid tunda ja oli ebamugav/valus.
Kodus liikusin vähe, pigem olin diivanikaunistus. Õlad ja
rindkere andsid tunda narkooasist, ning ka õmblused vahel. Raske
oli pöörata ja liigutada järsult, püsti tõusmine diivanilt oli
okei aga voodist püsti tõusmine või lamama minek oli
raskendatud, ning võttis kaua aega.
Alakeha ja kõht olid kollased, raske oli seda lahust vms maha
pesta. Soovitan kuidagigi see maha saada, sest annab värvi. Selg
küürus pesin end pesunuustikuga dui all koju saabumise päeval,
sest alakõht ja rindkere andsid tunda.
Nädal oli ilmselt kõige raskem arvestades siis taastumist ja
hakkama saamist, teine nädal oli juba parem ja kergem. Töölt
viibisin eemal 2 nädalat.
Õmbluseid oli 2 - vasakul alakõhu poolel ja nabasees. Ei mäleta
enam, ms ajal täpsemalt niidid ära võeti, aga nabaniitide
võtmine oli minu jaoks ebamugav.
4. LAPi tulemusena oli kõik hästi ja korras. Just sel ajal oli
mul ovulatsioon, arst mainis ära et nägi folliikulit, aga
tegutseda ei saanud sel kuul LAPi pärast.
Olen rahul, et ära käisin, sest tahtsin anda enda poolt kõik.
See-eest LAP oodatuid tulemusi ei andnud ja varsti oli ees
ootamas uus etapp.
5. Soovitan mitte üle mõelda ja teiste kogemusi liiga tõepähe
võtta, sest iga inimese paranemine ja kogemus on erinev. Kellele
võib olla taastumine väga raske, siis sulle võib see olla väga
kerge. :) Karta pole midagi!
Pilte mul eriti ei ole peale 1 (plaastrid) ja paranenud armidest
ei hakka pilti tegema, sest need väikesed. Vasakul poolel arm on
nii väike, et pika otsimise peale leidsin üles. Nabaarm on
suurem ja nähtav, aga ei midagi hullu. Selline triip naba
allosas sissepoole.
#Post#: 3539--------------------------------------------------
Re: LAP ja muud sarnased protseduurid
By: Mutukas Date: October 20, 2019, 1:47 pm
---------------------------------------------------------
Minul ALLiga sama kuni kolmanda punktini. Proovinud olime
peaaegu 3a.
4. Minul LAPil uhuti munajuhad läbi (olid ilusti läbitavad)
drilliti munasarju ja otsiti liiteid aga neid õnneks polnud.
Diagnoosiks sain naisepoolse viljatuse, sest OV ei pidavat ise
toimuma. Foliikulid näha jne muidu.
Kokkuvõtvalt olen rahul, et käisin, sest suure tõenäosusega
drillimime aitas. Esimene tsükkel peale LAPi tegin ovitrelle
süsti (olime varasemalt seda 3x proovinud) ja jäin rasedaks.
Laps saab kohe kolmeseks. Olin juba arvestanud, et järgmise
lapse jaoks pean tagasi viljatusravi arstile minema, sest ise
rasedaks ei jää, aga peale kõike seda tegi mu keha vist
restardi, sest jäin täiesti ise rasedaks, mu teine kohe 1a4k.
Ette valmistuda selleks kuidagi ei saa, mina vähemalt arvan. Ma
olin nii palju lugenud selle kohta, aga millegipärast jäõb kõige
hullem meelde, tegelikult nii hull pole. Mul oli 2a umbes hiljem
sapipõie eemaldus, taastumine peaaegu sama.
#Post#: 3608--------------------------------------------------
Re: LAP ja muud sarnased protseduurid
By: Newkad Date: October 23, 2019, 2:46 am
---------------------------------------------------------
Elektroonilse broüüri leiab siit:
HTML https://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK561_Gynekoloogiline_laparoskoopia.pdf
1. Laparoskoopia sai vajaduse viljatuse tõttu. 10+ aastat triipe
ja ei miskit! Algselt kahtlustati endometrioosi. MRT uuringus
oli selle kohta iseloomulik leid. Käisin ka Külli Idla juures
endometrioosi suhtes nõu pidamas, kuid tema otsest vajadust
operatsiooniks ei näinud. Kui OP teha, siis pigem põie
piirkonda, mitte kõhu. Noor inimene ja niisama ei torgiks. Seda
arvas ka viljatusravi arst, kuna mul ei olnud otseselt kaebusi.
Ainult valulik menstruatsioon. Võtsin mõned päevad info
seedimiseks aega.
Kuna meie mõte ja siht kaaslasega oli kõik läbi proovida enne
IVFi, siis otsustasin LAPi kasuks. Lisaks jäi väga kripeldama,
et ei kasuta seda õlekõrt.
2. Protseduuriks ei valmistanud ette, kuid süüa-juua ei
tohtinud. Hommikul olin haiglas ja lõuna paiku oli OP. Ma olin
samas palatis tüdrukuga, kes pidi tegema abordi meditsiinilisel
näidustustel. Tema arvas, et olen sama asja pärast nagu tema.
Mina arvasin, et sama asja pärast nagu tüdruk. Algselt oli
hirmutav LAPst kuulda, kuid tegelikult pole see üldse kartmist
väärt.
3. Laparoskoopia kulges hästi, kontrolliti ka munajuhasi.
Kontrastaine väljus vabalt. Varasemalt on mul ka tehtud
kontrastainega munajuhade läbitavuse uuringut. Peale narkoosist
toimumist oli mõni minut korralik jutu tuju, mis vaibus mõne
hetke pärast. Helistasin emale ja ämmale, et kõik OK. Nagu
purjus oleksin. Piinlik isegi tagantjärgi kirjutada. Ämm ütles,
et ta sai kohe aru, et narkoosis toibunud ja keel veel pehme.
Kui riide hakkasin panema, siis iiveldas ja käia oli valus.
Autoga koju sõites ajas veel rohkem iiveldama. Nii kui kodu
uksest sisse sain, siis sai kõik välja iiveldatud. Kui kellegil
veel peaks samamoodi olema, siis tasub kindlasti kilekott
autosõiduks kotti pista. Samas peale punktsiooni järgset
narkoosi mul küll ei olnud süda paha.
Toibusin kiirelt, tüsistusi ei olnud. Tegelikult oli juba sama
päeva lõpuks normaalne olla juba ja järgmised päevad veel parem.
Kolm esimest päeva on sellised kummalised, aga ei mittemidagi
hullu. Mõnel esineb veel õlgades kerge gaasivalu. Minul mitte.
Kui mehel oli OP, siis näiteks temal olid õlad valusad. Arvas,
et arstid tõstsid teda õlgadest, kuid tegelikult see nii ei
olnud.
Kui ma õigesti mäletan, siis mul hakkasid pp peale LAPi suht
kiiresti, kui ma ei eksi nüüd, aga nii vist oli. Peale Opi varu
vett koju midagi head süüa.
4. Väga rahul, et LAPil käisin, see ei saa olla kunagi nn
ebavajalik protseduur, saad hinge rahu, et midagi ei leitud ja
probleem ei seisne selles, Saad eluga edasi minna. Või siis
vastupidi, et leitakse midagi mille tõttu rasestumine ei ole
võimalik. OP ise kestis vist ainult 20 minutit, alla selle.
5. Soovitan LAPil ära käija, saad sammu võrra targemaks.
7. Ma võiksin vabalt pilte jagada, kuid mul pole neid enam
alles. Armid on vaevumärgatavad ja neid peab pingsalt otsima.
Minul oli ainult kaks auku. Nabas ja kõhukoopas all vasakul
nurgas.
Niite saab eemaldada haiglas kui ka perearsti juures.
Verejooksu, palaviku, kõhuvalude korral pidi pöörduma haiglasse.
Valuravina Paracetamoli 1 g x 3 või Ibuprofeni 400 mg x 3. Kuu
aja vältel ei ole soovitatav elada suguelu, tõsta
raskusi, käia vannis, saunas, ujumas, kasutada tampoone. Nädala
vältel kergesti seeditavam toit.
Mina käisin Spas juba 2,5 nädala pärast ning vahekorras olime ka
küllaltki varakult. Kõik oleneb enesetundest. Haava tuleb
kindlasti korralikult puhastada.
Kõht määritakse joodiga kokku, et bakterid ei pääseks ligidale.
Esimese pesuga tuleb suurem jaolt määriv osa maha. Seetõttu pane
haiglasse selga t-särk ja püksid mida ei karda ära määrida.
Minul oli kleit. OP toimus suvel, juulis.
Küsige julgelt küsimusi, vastan meeleldi.
*****************************************************