DIR Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
markaja
HTML https://markaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
DIR Return to: Huumor
*****************************************************
#Post#: 32--------------------------------------------------
Anekdoodid, videod, naljad.
By: Naut Date: February 14, 2023, 4:48 am
---------------------------------------------------------
Anekdoodid, videod, naljad. (Lehed: 1 2 3 4 )
#Post#: 93--------------------------------------------------
Re: Anekdoodid, videod, naljad.
By: Olemuslik Date: January 11, 2024, 5:56 am
---------------------------------------------------------
Elu muutub kogu aeg, midagi püsivat pole, sh eetika ja
arvamused. Mõned arvavad, et tuleks muutumist püüda peatada.
Näiteks tehisaru tekkimine ja muu robootika osas ollakse hirmul.
Kuidas teile tundub elu muutumise temaatika? Mulle küll ei tundu
miskit halba kui kogu kooliprogrammi toetavad AI jm abivahendid.
Ja see pole ultimaatselt pilvekõrguselt vaadatud hinnang, vaid
maine praktiline hinnang. Kirjandi kirjutamise vili on eestis
kasutusel ainult riigikogus, on pidev folkloor, kirjanduse
tsiteerimine, loetakse ette kirjandilikke mõttevälgatusi.
Poliitikas ei peaks kirjandikirjutamisega tegelema, aga see on
ainus koht kus eestis seda kasutatakse. Seetõttu pole küll
mingit kahju kui kirjandeid kirjutaks robotid. Kui eesmärgiks on
kriitilist mõtlemist treenida vms, siis selleks on rohkelt viise
ja kirjandimeetod pole end kuidagi õigustanud, isegi mitte
riigikogus kus seda ei tulekski kasutada. Sama seisukoht kõige
muuga. Kui robot teeb toidu valmis, siis mis sellest halba on?
Naiivne on hirm, et inimesed jäävad rumalaks ja arenemata kui
robotid aitavad.
Sajandi alguses oli arvutiteadus arenemata ja tegijaid peeti
kunstnikeks. Tollal oli geniaalsuse märk kui keegi vahel tuli
idee peale guugeldust soovitada. Tänaseks on guugeldus
elementaarne arvuti kasutuse intelligentsuse tunnus.
Näitena ka esoteerika teadus jms oli justnagu haruldane andekus
vms. Täna on nummerdatud tegevusjuhised kõigile saada ja
harjutada.
Nii on ka loomulik, et muutub-areneb ka AI ja muu.
Kui koolikirjandi robootikast minna veel üldisemaks, siis kogu
kooliprogrammi võib ümber teha, niiet pole ei robotit ega
inimest enam vaja nende iganenud koolikavade teostamiseks. Ega
selline muutus ei tähenda, et siis muud ei tee sel ajal. Kõik on
nõus riigikogu näitel, et haridus seal midagi ei teeni, valdab
folkloor ja egoism. Sama muudes eluvaldkondades. Kus kohas
näiteks ajalootundidest õpitut rakendatakse? Mitte kuskil.
Füüsika ja keemia aastapikkusi tudeerimisi ei ole samuti
kellelgi miskit meeles, harvad laborid kasutavad neid teadmisi.
Nii on üldistades kogu kooliprogrammi kohta.
See on loomulik, et elu muutub ja tulevad robotiabid jm, ja
saabub ka arusaam et enamus kooliprogrammist on kasutu. Ei
esinduseliit riigikogus ega tavakodanik ei demonstreeri
haridust, ega vaja seda.
Eraldi temaatika on, et milline võiks haridus olla et riik
hakkama saaks. Aga tühised AI kirjandirobotid kahtlemata mingit
ohtu ei kujuta.
Mis te arvate elu muutumise paratamattusest ja sh robootika
teemast? Kui teil puudub arvamus, siis kas pole see mitte ehe
tõestus hariduse kohta? Kui robot esitaks teile 5 vaatevinklit
sel teemal hetkel, kas siis tunduks, et oleks miskit kahju ja
hirmsat sellest? Pigem oleks kasu, vaatleks neid viite argumenti
ja joogaliku dialoogiga pakuks nende edasiarendusi ja
lisaargumente. Ja need omakorda täiendaks robotit ja tulevikus
robot esitaks juba 10 argumenti, ja nii see elu areneks.
Minu käesolev kohvikõrvaline looming sellise postituse näol ei
tulene kuidagi kooliharidusest.
#Post#: 94--------------------------------------------------
Re: Anekdoodid, videod, naljad.
By: Olemuslik Date: January 11, 2024, 7:57 am
---------------------------------------------------------
Riigikeele õpe võiks hariduses olla senikaua kuni on seda keelt
kõnelevaid inimesi, kuid õppekiirus peaks olema sama nagu
võõrkeele õppelgi. Isegi poole aastaga õpivad mõned võõrkeele
ära, emakeele õpe sel juhul peaks kestma veel lühemat aega kui
pool aastat. Juba esimesse klassi astudes on emakeel 90% selge,
milleks veel lisaks 11 aastat emakeele tundi teha? Ilmselgelt
sedalaadi 11 aastat on ebaefektiivne õppemetoodika kuna 11 aasta
jooksul lihvida 90% tasemelt 95% peale ei ole mõistlik. Keeleõpe
on arenenud ja efektiivne, 6 kuud kuni paar aastat on piisav
keelehariduseks, eriti veel emakeele hariduseks. Mitte aga 12
aastat eesti keele tunde teostada, ega ka muude võõrkeelte omi.
Keeleõpe hariduses on 1 selline ilmselge viga. Veel ehedamad
näited on reaalteadused. Olen ise reaalteadlane ja ei kasuta ei
keskhariduse ega ülikooli hariduse reaalteadmisi, ja põhikooli
teadmised saaks korrastada ja edastada samuti paari aastaga,
mitte 12ne. Nii ka kogu kooliprogrammi kohta. Peamine
vastuargument on, et ühiskond vajab ka teadlasi. Vastus on, et
riigikogus küll näha pole, et keegi teaduse tasemel esineks.
Ärivaldkonnas sama. Kui vaadata ühte tehast kis töötab 1000
töölist, siis nemad ei vaja mingit teaduslikkust, ja nn
kõrgtehnoloogilised masinad mida nad kasutavad, luuakse mõne
harva teadlase-inseneri poolt. Niiet ühiskonnas tehase näitel on
vaja alla 1% teadlasi-insenere, et toota mootoreid jms. Need
teadlased seejuures ei vaja 90% kooliprogrammi, ei kirjanditundi
ega muud, vaid reaalteadusi. Ülejäänud 990 tehase töölist aga
isegi mitte neid reaalteadusi. Niiet on ilmselge, et
kooliharidus on ebavajalik, ning ebaefektiivne.
Esoteerika valdkonnas on samuti levinud koolihariduse laitmine,
kuid seal on populaarne öelda, et kooliharidus kaugendab
vaimsusest. Ärivaldkonnas on populaarne öelda, et kooliharidus
toodab riigile ajupestud maksumaksjaid. Poliitikas aga sageli on
ajupestud uskumus, et kooliharidus on üllas ja õige, paraku
ideoloogiline ülluse argument on tõekauge.
Nagu alguses mainitud emakeele õppe võiks kordades lühendada,
nii ka reaalteadused jm korraldada vastavalt elule, mitte
elukaugetele uskumustele.
Tõhus küsimus on: kui palju sa tegelikult kooliharidust kasutad?
Kui olla aus, siis enamus vastab, et ei kasuta midagi
kooliharidusest. Ja edasine küsimus peaks olema, mismoodi
ümberkorraldada haridust. Ümberkorraldamist võib ka aeglasemalt
osaliselt alustada. Kuid ultimaatselt on selge, et 90% tuleb
muuta ja kahtlemata elu ise varem või hiljem seda muudab. Võtame
kasvõi kirjandikirjutamise kunsti, seda ei rakendata elus
kusagil. Ainult riigikogus näete seda, ja see pole õige koht
selle jaoks.
Selline radikaalne vaade haridusele ja täiesti oleks valmis
pakkuma uusi hariduse kavasid, lihtsalt põgus dialoog on selleks
vajalik, ja oskus vaadata elu, mitte ei tulene see elunägemise
oskus kooliharidusest.
Mis te arvate?
*****************************************************