DIR Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
markaja
HTML https://markaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
DIR Return to: Uudiseid maailmast
*****************************************************
#Post#: 24--------------------------------------------------
Olematus
By: Naut Date: February 14, 2023, 4:45 am
---------------------------------------------------------
Olematus
#Post#: 95--------------------------------------------------
Re: Olematus
By: Olemuslik Date: January 17, 2024, 8:01 am
---------------------------------------------------------
Mul ei ole head aimu, mida jututeema pealkirjaga Olematus
taotleda võis. Aga üks intuitsioon pakub, et mõistus oskas
eristada ja seoseid ja vastandeid luua ja lõi vastandsõna
Olemisele. Ja olemise teema on vaimne temaatika, juba Jeesuse
nime interpreteeritakse kui olemist ja valgustunud kasutavad
tegusõna On rohkelt.
Vaimse valdkonna meelevili konseptsiooniga MitteOlemine või
MitteOlev. Eks siis tuleks esialgset olemise konseptsiooni
vaadata ja siis alles selle vastandit ning see oleks siis
arutlus Olematuse kontseptsioonist.
Filosofeerides tundub esmalt, et midagi alati on, minimaalselt
kasvõi 1 ja ainuke asi, ehk See mittekahesus mis on.
Ultimaatselt vähemalt üks asi on, aga duaalsuses kahtlematta on
rohkem objekte kui 1. Näiteks see sõna Olematus juba üksi on
olemine kui inimkeeles fraseerida. Niipea kui fraseeritakse
midagi, kasvõi ühte sõna, siis on tegu selle sõna leidumisega
ehk olemisega. Niiet see sõna Olematus on iseendale vastu
rääkiv, ta ise on olemas.
Kajastatud Soome valgustunu selgitab, et sõna Eksisteerima on
tõekauge mõiste ja väljend Ma eksisteerin on eksitav kuid
väljend Ma olen on tõelähedasem. Sest eksisteerimine leiab aset
ruumis, ja ruum on dualistlik illusoorne piirang. Selline sõnade
kallal närimise teema siis.
Seda ainsat mis On tituleeritakse Jumalaks, essensiks,
armastuseks reaalsuseks jms dualitsliku inimkeele abil. Paremat
verbi kui Olemine inimkeel ei paku sellele, ja inimmõistuse
kabariitidest jääb väljapoole See. Mõni kirjandus kasutab sõna
MitteNähtav jms sõnu kus on eitus sees, sarnaselt sõnale
MitteOlev. Niiet kui pingutada, siis võiks Selle mis On nimetada
Olematuseks.
Ultimaatselt öeldakse, et reaalsus on kõik ja samas ei midagist.
Ehk siis nii Olemine kui ka Olematus, nii Õun kui nö tühjus.
Võib võtta vaatevinkli, et pole mitte midagist, ehk on Olematus.
Aga rohkem on selgust kui inimkeeles öeldakse, et miski siiki on
olemas ja tituleerime selle ntx Jumalaks, ja Jumala kohta
omavahel rääkides ütleme, et Jumal on, on olemine mitte
olematus. Jumal ise on teadlik, et ta on, ja et ainult tema on,
muid objekte ja olemisi mitte.
Niiet võib nõnda seda vastandsõna vaadelda.
Duaalses maailmas inimeste meeled teevad intellektuaalset tööd,
sh ka sõnadega. Näiteks võetakse sõna Olemus, siis pannakse otsa
liide Lik ja saadakse Olemuslik, siis Olemuslikkus, siis
OlemuslikkusLik jne. Ja ka võib fabritseerida teemakohaselt:
OlematuslikkusLik, Jumalikkuslik jpm. Nii see inimmõistus
leiutab ja töötab. Egoline tahk muiduidugi ehib end sõnamänguga.
Olemise sõna on kahtlemata väga fundamentaalne, ilmselt sõnade
kuningas. Kuna kõik mõisted baseeruvad mingil olemisel. Näiteks
Õuna defineerimisel tuleb öelda, et Õun on see ja too. Seega,
õun on defineeritud Olemise mõiste baasil. Spirit ehk Hing on ka
selline fundamentaalsem mõiste, kuid isegi tema On miskit ehk
olemise osa, olemise mõiste täpsustus. Defintsioon kõlaks kui
Hing on see ja too. Seega, hing On. Aga olemisest ülemist
mõistet pole. Sarnaselt on muidki fundamentaalseid mõisteid,
näiteks Energia mõiste. Kõik saab tituleerida energiaks ja läbi
energia mõiste. Maksimum kuhu jõutakse on, et Energia mõiste on
sünonüüm olemisele.
Kas sellisel filosofeerimisel on kasu, ja kas sõnade lingvistika
on abiks? Mingil määral lingvistika asjad abistavad intuitsiooni
kulgemist. Mõnikord eksitavad. Filosofeerimine on iga vaimse
õpetuse möödapääsmatu osa, kuna ega midagi teadusega peale pole
hakata, tuleb tegeleda mõistetega, mida teadus ei tunnista ja
meel ei hooma. Näiteks kasvõi enesekaeve meetod on ju
filosofeerimine stiilis "kui ma pole juuksed, siis
filosoofiliselt võttes ma pole see ja too kaa". Niiet filosoofia
on kahtlemata möödapääsmatu, kuid sõnademudimine mittevajalik,
kuid võib abistada vahel, ning sõnamudimine on sageli
filosofeerimise kontekstis. Näiteks see postitus kokkuvõttes
filosofeeris, kuid sealhulgas tegi sõnamudinat. Ja mõnele on
see postitus, ehk filo ja sõnandus kasuks.
Esmalt siis sellised mõtted Olematuse osas.
Sedalaadi mõttevõime saab igaüks saavutada, see on harjutatav.
Ei maksa arvata, et sellised mõttearendused on ainult geeniustel
vms. Ja ei pea olema valgustunu, kes ongi nö tõeallikaga kogu
aeg ühenduses. Aga mingid vaimsed edasiminekud peavad
eksisteerima, näiteks, et nn intuitsioon ei tohi olla
lausblokeeritud, et see peab ikkagi lahti saama rohkem.
Lühiselgitus ja soovitus oleks, et tehke natukenegi vaimsust,
peamiselt meelemüra vaigistamist, ja omage natukenegi ülevaadet
huvivaldkonnast, ja harjutage loovat rääkimist ja kirjutamist,
ja teie mõttelõng on samuti vooglev ja intuitsioon vohaks. Mul
puudub seisukoht saadava Loovkirjutamise kursuse kohta, jms
kursuste kohta, aga ilmselt needki arendaks. Isegi arendaks
eesti Top 1 joogaõpetaja kursustest, sest tema seisukoht on
samuti olnud sarnane: õppige intuitsiooni jm teadvuse võimekusi
kasutama. Noh ja siit lappama minnes saab taas legendaarselt
üldistada, et valige mistahes õpetus ja alustage.
Niiet mina pole mingi geenius, ja oleks loomulik ehk naturaalne
kui vähemalt minutasemel kohvikõrvalist juttu puhuda nagu siin.
Tuletage ka meelde legendaarseid ütlusi, et inimese
loomulik/algupärane olek ongi mittekahesus, intuitsioonirohkus,
õnnelikkus jne. Lihtsalt elus kaugenetakse sellisest olekust, ja
nii on enamus õnnetud, ahmivad infot, väheloovad, jne. Võtke
vaimne tee, et naasta loomulikkuseni. See postitus siin on
täiesti tavaline ja loomulik ja kui teie selkesarnaselt ei suuda
ega tee, siis on õnn alustada teekonnaga, mis viib õigele
olemisele, või lausa olematuseni.
*****************************************************