DIR Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------
markaja
HTML https://markaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
DIR Return to: Küsimusest vastuseni
*****************************************************
#Post#: 14--------------------------------------------------
Taimetoitlus
By: loffe Date: February 14, 2023, 4:42 am
---------------------------------------------------------
Taimetoitlus
#Post#: 88--------------------------------------------------
Re: Taimetoitlus
By: Olemuslik Date: November 12, 2023, 8:13 am
---------------------------------------------------------
Brillat-Savarin: “Dis-moi ce que tu manges, je te dirai ce que
tu es” (otsetõlge:“tell me what you eat, and I will tell you
what you are”, lihtsustatud tõlkevariant: “you are what you
eat.”.
Kas just Brill on ajalooliselt esimene teadaolev söögitarkuse
ütleja, aga ametlikult on, ja ega pole oluline keda pidada ja
keda mitte autoriteks. Ajalugu oma osasõnaga Aeg on juba eksitav
kuna dualistlik aja mõiste usub aja eksisteerimisse ja objektide
olemasolusse ja nende kulgemisse. Nii siis usutakse, et leidub
autorid ja mõned neist ütlesid esmakordselt mingi lause, ja
teised hiljema aja pärast kordasid öeldut. Kui oleks ajatu
reaalsus, siis poleks varaseimaid ja hiliseimaid, sest aega ju
poleks, ja kui aega poleks, siis ka on juba raskem objektidel
eksisteerida ja liikuda ning sh autoritel eksisteerida, sest
autori mõiste defineeritakse aja mõiste abil, autor on objekt
mis teostab miskit esimesena erinevalt teistest objektidest.
Niiet kui kunagi jõuda tõeni, et aeg on illusioon, siis ka
autorid jpm osutuks illusoorseteks.
Siin foorumis eeldame, et aeg eksisteerib.
Usume, et prantslane ütles ülaloleva lause: ütle mulle mida sööd
ja ma ütlen kes sa oled.
See kõlab nagu psühholoogias tuntud mõte: ütle mulle, kes on su
sõbrad ja ma ütlen, kes sa oled. Või lihtsustavalt: oled see,
kes on su sõbrad.
Mittekahesuse õpetajad kasutavad enesekaeves sageli
toiduküsimust: ütle, kas sa oled taldrikul olev toit, kõhus olev
toit, ja kas sa oled juuksed jne.
Prantslane ülal kõlab nagu psühholoog, mitte vaimne õpetaja.
Psühholoog mõtles selle toiduütluse all tõenäoselt muud kui
tänane spordiametnik või vaimne õpetaja. Lisaks neile kolmele on
tõenäoliselt teisigi vaatevinkleid. Lihtsustav tõlge erineb
originaalist ja seetõttu seda aforismi psühholoogist autorile
ei omistaks.
Vaatame kõiki vaatevinkleid selle toidu teema osas, räägime
taimetoitlusest, praanilisest toitumisest, jmst seonduvast.
Head rääkimist.
#Post#: 89--------------------------------------------------
Re: Taimetoitlus
By: Olemuslik Date: November 12, 2023, 11:12 am
---------------------------------------------------------
Nn Atkinsi dieedi autoriks peavad ametnikud ca 20 aastat tagasi
surnud Atkinsi nimelist isikut. Tema nimeline dieet on
toiduvalik, kus on vähem süsivesikuid. Sama dieedisoovitusi on
aga ajaloos varasemalt teised kajastanud, näiteks ka ülal
mainitud prantslane. See on hea näide, kus autori
mõiste/konseptsioon on tõekauge.
Prantslase toiduosav lapsepõlve pere kasvatas tema osavust ja
raamatutesse lisas ta peale toidunippide ka anekdoote ja
aforisme. Sealt ka siis 1 mainitud tuntud toiduaforism siin
teemaks.
Kui lugeda tema raamatuid, ntx vene või ing keeles, siis ka
saaks aru, kas ta mõtles aforismid ise välja ja kas
psühholoogilise tähendusega või muus vaatevinklis.
Võimalik, et ta pidas silmas ühiskondlikku klassi, et isik ütleb
talle pika detailide rohke kirjelduse käigus kuidas gurmeetoitu
valmistas, sõi ja milliseid aforisme söögi ajal seltskond
vahetas, ja prantslane seejärel saaks oletada, kas tegu vaese
talupojaga või mitte.
Fraasi "ma olen X", "i am X" näited: ma olen kurb, i am sad. See
olemise sõna tähistab võrdustamist, samastamist ja mina-mõistet
defineeritaks kui:ma=kurb, i = sad. Ja ülalolev aforism esituks
kõige lühemalt kui: sa=söök.
Kui läheneda matemaatika maailmast, siis saaks võrrandiga
operatsioone teha, ja jõuda sinnani, et söök oled sina. Kas sa
tunnistad, et söök=sina? Võid vastata Jah, kuna mullatoiduks
läheme kõik, ja mõne kugistab krokodill alla toidu eesmärgil. Ka
ultimaatsema vaimsuse valdkonnas saab vastata Jah, ja öelda
juurde, et köik on mina ja muud ei eksisteerigi, ka nn söök olen
mina ehk 1 ja ainus reaalsus. Saab vastata vähem edasijõudnuma
vaimsuse punktist, et Ei, mina ei ole söök, vaid ma olen eraldi
teine objekt kui söögiobjekt, olen immateriaalne.
Prantslane oli tõenäoliselt arendanud meeltepõhises maailmas,
ehk meie tajureaalsuses, üht taju konsentreerimise võimet,
nimelt maitsetesse tähelepanu suunamist. Muusikud teevad
helidesse sukeldumist, eristavad ja võrdlevad helisid ja
prantslane tegi maitsetaju arendust. Kuid sedalaadi tähelepanu
suunamise harjutused tekitavad ka kõrvalefekte nagu
mediteerimine üldse, kuni nö harjutamise ajal lausa kohtutakse
jumalaga kui nii fraseerida. Seega, eks tal oli osavust ja
sügavamaid kogemusi muidki, kui ainult pannikuumutamine või
muusikute viiuli saagimine. Üldistatult iga kunstiala on on
meditatsiooni liik, jumalalähedane.
Mõned ütlevad, et osad võõrkeeled on vaimsuse osas halvemad kui
teised, kuna nad kinnistavad keeleliselt duaalsust, omistavat
mina-mõistet toidule, kurbusele: mina olen kurb, mina olen
kurbus, mina ehk kurbus, i am sad/sadness, sa oled söök. Vaimne
vaatevinkel taunib selliseid võõrkeeli, kuna nad tugevdavad usku
et ma olen miski ja järelikult ma olen olemas, ja vaimsuse
põhiidee algab mina-konseptsiooni lammutamisega, et lammutada
see usk, et leidub mina ja et sellel on omadused ja muud
atribuudid. Aga see on vaieldav, et kas mingi võõrkeel
mainimisväärselt toetab rohkem või vähem vaimseid teemasid.
Mõned võõrkeled ilmselt ei võrdsusta/samasta ennast objektidega,
vaid näiteks väljendavad, et sul on atribuute/asju, sa omad
neid: mul on kurb meel, mul on kurbus, i have sadness, i have a
sad mood. "Ma olen söödu" võib tähendada: minu keha ja vaim
kohanduvad toidusedeliga. Mõeldakse, et osad toidud teevad unise
meele, osad peatamatu ülesöömise tungi, sõltuvuse, kerge
energilise tunde, tugeva tervise ja jume, hea huumorimeele,
hambad, karma, äriideed, unekvaliteedi, jpm. Sellisel juhul on
mõeldud, et toit mõjutab inimese elu. Vaimsemad õpetused lausa
ütlevad, et kõht on teine aju jms.
#Post#: 90--------------------------------------------------
Re: Taimetoitlus
By: Olemuslik Date: December 8, 2023, 7:55 am
---------------------------------------------------------
Valgustunute puhul on nii liha kui ka taimetoidulisi, tõenäoselt
pusut rohkem kaldu taimetoitluse poole. Valgustunutele jäävad
suurem osa eelistusi samaks mis neil juba lapsepõlves paika
loksus. Taimetoitlus on nagu jooga harjutused, et vajavad
vaimset lähenemist ja asjaolusid, muidu lihtsalt ei toimi ega
idane. Võhikule on egotoitev uus identiteet, et olen eetiline,
vaimne, joogi, taimetoitlane jpm. Ka sportimine nurjub enamikel
kiiresti samal põhjusel mis ka taimetoitlus. Kui selgitada
arvamusliidritele, et taimetoitlus vajab rohkemat kui
egoehtimist, siis nad solvuvad või leiutavad vastuargumendi.
Leidke guru, kes selgitab taimetoitlust ja muud. Kuid kui isegi
selgitusest aru saadakse, siis ega see veel ei garanteeri mingit
tulemust. Sama on ka suitsetajatega, et kui isegi vaimne
selgitus anda ja intellektuaalselt aru sest saadakse, ega siis
veel sigarettidest suudeta loobuda. Niiet, tegu vaimse teemaga
ja gurud selgitavad detaile huvilistele.
Isegi budismi filosoofias on filosofeeritud, et mõrv ei pruugi
olla halb. Ja näiteks üks Soome päritolu valgustunu selgitab
hästi, et vahet pole mis toit taldrikul on selles eluteaatris.
Praaniline toidutemaatika on taimne muidugi, budistlikus
kõnepruugis on populaarne konseptsioon "Satvalik". Vanasti
indias olid vürtsikad taimetoidud, et parasiite tappa, aga need
panid kõhu mulksuma mediteerimise ajal. Seetõttu vürtid ei ole
sattvalikud näiteks, ja praaniline ja muud vaimsed toitumised on
tundlikele vaimlejatele oma toidusedeliga.
Kui te pole elus taimetoitlane paari kuudki olnud, siis teie
arvamus taimetoidust ja muust on ebapädev, ja põhjuseks on teie
vaimne pool.
Toidu temaatikas isegi valgustunud räägivad, et suitsetamine
meenutab imikuajal emapiima saamist. See on väär legend, kuna
mälestused beebi ikka ei ulatu, ning tehniliselt on sigarett ja
rind erinevad ja erineva tehnikaga, tegu lihtsalt
intellektuaalse sarnasusseose märkamusega ja legendiks
muutumisega.
Mõned leiutavad arvamuse, et juurika sees on vaimne energia, aga
purksi sees pole vaimset energiat. Ja lisavad, et täiskõhutunne
tekib juurika vaimsest energiast. Taas kreatiivne idee, kuid
väär, kuna tundepõhises reaalsuses tekitab täiskõhutunde ka iga
purks.
Huvitav on mainitud "õietolmust ja päikesevalgusest" toitumise
teemad.
*****************************************************