gopher.createaforum.com/1/forums/arkaja/p/2

DIR Return Create A Forum - Home
---------------------------------------------------------

HTML https://arkaja.createaforum.com
---------------------------------------------------------
*****************************************************
DIR Return to: Vaimne �rkamine
*****************************************************
#Post#: 2--------------------------------------------------
Vaimne �rkamine
DIR By: loffe
Date: January 5, 2023, 8:21 am
---------------------------------------------------------
Loffe:
Vaimne �rkamine on t�elise mina �ratundmine, mis lisab elule uue
dimensiooni l�bi mille me hakkame tajuma elu sellisena nagu ta
p�riselt on.
Selle tagaj�rjel muutub elu lihtsaks ja kergeks, peamiselt
ps�hholoogiliselt kuid ka mingis ulatuses materiaalses osas.
Leiame lahendused meid l�bi elu kiusanud probleemidele, oskame
luua paremaid inimsuhteid, meie loov k�lg hakkab arenema,
muutume kaastundlikumaks ja osav�tlikumaks, l�petame endale
kannatuste tekitamise ja l�bi selle ka teistele kannatuste
loomise. Hakkame elama elu ennast.
Mida vaimne �rkamine ei ole?
Mentaalne m�ng ja ainult filosoofia vaid pigem kogemuslik ja
praktiline vaatenurk elule.
Ei ole usk vaid uskumustest vabanemine.
Pidev �nnis tunne ja ekslusiivsed kogemused. Neid tuleb ette aga
pigem on see j�rjepidev meelerahu.
Ainult valitud isikutele. Iga�ks kes tunneb huvi v�ib
praktikatega j�uda v�hemalt v�imeni ennast neutraalselt j�lgida
ja see on t�iesti piisav juba.
Millist �petajat/�petust j�rgida?
Ebakahesuse puhul ei ole �petajal t�htsust. Tsiteerime erinevaid
�petajaid ja elu ise on meile suurep�rane �petaja. K�ll v�iks
mainida, et algajal tasub valida esialgu �ks �petaja kelle
�petus sobib s�nastuselt ja seda praktiseerida kuniks esimesed
kogemused on k�es. L�puks r��givad k�ik �hest asjast aga
lihtsalt erinevas j�rjekorras ja erineva terminoloogiaga ning
j�rgides mitut �petust korraga v�ib tekkida segadust alguses mis
saab takistuseks.
Mis vahe on vaimse �rkamise ja valgustatuse vahel?
Need on terminid mis m�rgivad �ratuntavaid punkte arengus. Muidu
peetakse m�lemat samaks aga siin foorumis p��ame eristada neid.
Valgustumine on t�ielik �ratundmine kes me oleme. Vaimne
�rkamine on minatunde nihe m�tetelt ja emotsioonidelt
neutraalseks vaatlejaks. Selles asendis "n�eme"
m�tteid/emotsioone k�rvalt ilma nendega samastumata.
P�him�tteliselt on see poolel teel olemine kus me ei tea
t�ielikult kes me oleme kuid teame kes me pole ja tunneme end
mugavalt selles.
#Post#: 57--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:30 am
---------------------------------------------------------
EELMISEST TEEMAST:
Mis on �rkamine?
Pann
23 February, 21:47:46
Inglisekeeles on Hetke m�iste vasteks
"Eternal Now"
Selles teine s�na "Now" t�hendab "Praegu", "N��d".
Esimene s�na "Eternal (timeless)" tundub t�hendama "l�putu",
"l�pmatu", "igavene", "otsatu" ja vahel kasutatakse selle s�na
asemel s�na "ajatu".
Eesti keeles k�laks siis "Igavene praegu", v�ibolla kasutada
hoopis s�na "Ajatus", mis on siis omadus-s�na, n�itab et aja
m��de on eemaldatud. Hetk ehk ajatus ehk ajat�hjus ehk siis
ajat�hi ruum. Ei teagi kuidas nende t�lgetega �igem on, aga
guugeldamiseks j�uab Hetke-arutlusteni fraasiga "eternal now".
Mulle tundub s�na "ajatus" k�llalt selge, st et pole aja
elementi. Aega saab kogeda aeglasemana, kui suitsetada kanepit.
Aeg venib ja tundub igavikuna, �ks muusikapala v�ib tunduda
l�putu. 3-minutiline muusikapala ei tundu otseses m�ttes
igavikulisena, aga �tleme, et tunne on, et see ekstab 15
minutit.
Kas sellest seisundist on v�imalik edasi liikuda, et
aeg/muusikapala tunduks 15 aastat ja seej�rel 15 sajandit? Kas
sel juhul oleks saavutatud Hetke kogemus?
Tsitaat:
�Kas sel juhul oleks saavutatud Hetke kogemus?�
No j�llegi...
Sa Ise Oledki Hetk.
Kuidas Saaksid omada kogemust Iseendast?
Mismoodi?
Ainult l�bi �vastupeegelduse�.
N�itena.
P�ike paistab ja n�itab Valgust igalepoole.
Kuult peegeldub see tagasi.
Kui Kuud poleks siis P�ike �n�eks� ainult pimedust.
Kuigi k�ik Tema �mber on Valgusega laotatud...
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
28 April, 20:56:50
Kui r��kida ps�hholoogilisest ajast siis hetke v�ib m�ista
olevikuna. K�ik kogemused leiavad aset igikestvas olevikus, n��d
ja praegu. Aja m�iste selles kontekstis loob meel/m�istus
kunstlikult ning alates ajaga samastuma tekib entiteet mida v�ib
kutsuda egoks. Hetke kogemus pole iseenesest kogemus vaid
ps�hholoogilise aja puudumine v�i teisiti �eldes ego/persooni
puudumine.
[Pilt: avatar_7.jpg?dateline=1591388284] Q11
Muideks Su Hetke seletus on v�ga h�sti ja lihtsalt �eldud...
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
T�nan. Kas siinset foorumit huvitaks �rkamise teema s�gavamalt?
[Pilt: avatar_7.jpg?dateline=1591388284] Q11
Ega see Voorumgi ju omamoodi �s�ndis� ��rkamise� teema huvi
kaudu. V�hemalt oli �ks t�ukej�ududest.
Mina, Hetk, Jumal, ego ja sellised m�rks�nad seda ka
iseloomustavad.
Siis v�iks Esoteerika alla ka uue teema teha - n�iteks �Mis on
�rkamine?� , ��rkamine� v�i midagi sellist...
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Otsustasin copy-pasteda m�ned isiklikud kogemused p�evikust mida
ma pidasin. Teoreetiline kipub olema tavaliselt natuke kuiv ja
v�ib-olla kogemuste kirjeldus on huvitavam.
Terminoloogia on Eckhart Tolle �petusest.
Ego - osa meelest mis on samastunud m�tetega.
Valukeha - kehasse talletunud emotsionide energiav�li.
9 juuni
Juhtus kummaline lugu. Olin hommikul p�ris m�tetega samastunud.
Vaatasin oma mantra s�rmust ja keerasin seda ning laususin
mantrat. Tundsin kuidas m�tetega samastunud kadus ja kohalolu
saabus. Kui v�tsin telefoni lahti, et seda kirjutada praegu oli
ees sissekanne s�rmusest mille olin kirjutanud. See oli kogemata
tulnud lahti... Nice
J�relikult t��tab see praegu minu jaoks. Kui kaotab ennast
liigselt m�tetesse saan kiiresti tagasi s�rmuse kaudu. Ehk on
see v�rav kiireks teadvuse seisundi muutmiseks.
12 juuni
Ma olen paar p�eva lasknud teadvuse valgusel s�rada enda kehas.
Kurgu piirkonnas on olnud tunda blokeeringut ja turjal, seljas.
Tuimus hakkab tasapisi taanduma. Tunnen oma turja ja kaela. On
k�ll veel tuim aga ma tunnen!
22 juuli
Olin hommikul oma kehaga �ks ja lasin energiaks voolata. Heitsin
magama samal ajal teadlikkust hoides. J�in magama ja magades
l�ksin magama. Hakkasin k�lma pr�kse. Teadsin, et see v�ib olla
kuhugi r�nnakule minek. Pidev selline surin sees. Andsin siis
�ks hetk hoogu ja surin muutus v�ga intrnsiivseks ning ka
pr�ksud. Siis tulid heksagoni laadsed mustrid mis olid k�ikjal.
Hakkas moodustuma pilt kuid siis h�gustud ja surisesin tagasi
�nen�kku. Keha surises ssmal ajal pidevalt meeldivalt. Siis
hakkasin �rkama unest ja surin oli ikka veelgi sees. Kirjutan
praegu ja see on v�ga selgelt meeles. Hea on olla. Lihtsalt ilma
eriliste emotsioonideta hea. Pr�ksud olid kuidagi head.
L�hikesed nagu elekter. Tsrrts, tsrrts. Tsrrts.
28 juuli
Olin meditatsioonis ja tundsin kuidas valukeha r�nnak on k�imas.
Kurk paistetas nagu �les. Hoidsin oma t�helepanu selles paksus
energias ja �ks hetk sain sellega �heks ning tundsin kuidas see
l�ks s�gavale minusse. F��siliselt oli valus ja pisarad tulid
silma ning ei saanud hingata kuid olin selle valuga sama. Nagu
tuleleegid oleks tuhisenud minus. L�puks sai vist k�llalt ja
pidin k�hima ja �tlesin kehale, et usaldan teda. Kogemus hakkas
vaibuma. Tunnen veelgi kurgu piirkonnas nagu pitsitust kuid enne
oli �hel pool oluliselt tuimem. N��d on vist osa sellest
hajunud. Kuid ma pole kindel.
6 august
Eile jalutasin v�ljas ning tundsin, et valukeha on liikunud
kaela pidi �les. Tundsin teda n�os ning tundsin ka kuidas nina
k�rvalt m�lemalt poolt s�geles. Ja peas samuti. Energia liikus
ilmselt. Samuti oli tunda paremas s��res paksemat tuima kogumit.
Ma luban sellel k�igel juhtuda. Kui olen praeguses hetkes
liiguvad asjad nii nagu vaja ongi. Ma usaldan seda protsessi.
25 august
Eile taipasin mis Tolle pidas silmas kui ta r��kis, et on vaja
osa t�helepanust hoida endas mitte suunata t�ielikult v�lisele.
Enda kehas lihtsustamise m�ttes. Avastasin, et suudan kergusega
seda teha. Ja tunne on sarnane vaadates n�iteks puud v�i
m�eldes. M�lemal juhul on v�imalik j�tta osa t�helepanust
endasse.
Milline see tunne on? S�nadesse pannes - pehme. Pehme tunne on
kui l�bi enda vaadelda kontseptsioone v�i ka elu. Pehme ja hea.
27 august
�rkasin t�na teistsuguse tundega. Nagu poleks enam see kes ma
olin. Hmm. Aga kes ma olin
29 september
T�na juhtus midagi kummalist. Hommikul kui tulin poest v�lja,
t�usis valukeha v�ga j�rsku esile, pelgalt selle peale kui �ks
mees k�sis suitsu. Ja �htul pistis naaber pea ilma koputamata
ukse vahelt sisse ning pauh valukeha h�ppas esile. Ma ei
sattunud kohe peale kuid vahetult peale intsidenti ja tundsin
kehas vibratsiooni. Huvitav kas n��d n�ljas olles hakkab
valukeha ennast n�itama? Saunas olles oli ka imelik kogemus.
Kuigi viskasin leili oli keha kuidagi jahe. Ning jalgades on
olnud n�dalaid kuuma jutid. Ok luban sellel olla. Tuleb olla
rohkem erk ja j�rgmine kord tabada ennast keset valukeha
�rkamist.
6 november
T�na hommikul kui p��dsin tajuda ruumikust enese sees ei tundnud
seda. Juba t��le s�ites tundsin kuidas hakkavad kerkima hirmud.
T�hise asja �le. Lae �lemine ��r oli vaja parandada aga ma ei
suutnud otsustada kuidas. Ja see muutus paanikaks. Eemaldusin ja
istusin autosse. L�ksin t�helepanuga kehasse ning vaatlesin mida
hirm teeb. F��siliselt olin nii v�sinud ja tahtsin p�geneda
k�ige hinna eest. Jalad olid n�rgad. Tunnen veel praegugi
natuke. Ruumikust pole veel p�ris tagasi tulnud kuid paanikat
pole. See oli teine kord kui nii tugevat valukeha r�nnakut
tajusin ja j�in hetkesse. M�tete �lemv�im on l�bi.
7 november
Nihe teadvuses.
Mis siis on oluline? Ruumikuse tajumine on nagu l�liti. Pl�ks
ja praeguses. Tunnen kuidas ego ja ilmselt valukeha p��avad luua
draamat. Ja natuke selline kummaline tunne on. Harjumatu. Ja uni
on. �ksk�ik mis ego v�i valukeha mulle r��gib j�tkab praeguses,
ruumikuses olemist. N�is mis sellest v�lja tuleb. �hte ma tean.
See mis ma teen v�i lasen juhtuda on k�ige olulisem �ldse mis
minu elus on juhtunud. Kogu mu elu eba�nnestumised on toonud
mind siia punkti. Ma olen t�nulik.
10 november
T�na on kolmas p�ev kui �rkan ja olen tugevalt hetkes. M�tteid
on kuid n�en neid ja v�hesed suudavad mind kaasa tirida. Ilmselt
v�tab aega, et seda seisundit igap�eva ellu integreerida. Olen
natuke kohmakas, panin t�hele, et kui varasemalt vaatasin mingit
punkti siis n��d panen t�hele k�ike mis on vaatev�ljas.
Perifeerne n�gemine v�i kuidas seda kutsutakse. V�rvid on
kuidagi s�gavamad ja m�rkan helisid mida varem ei kuulnud. Ning
kui varem aju korrigeeris pilti siis n��d kui k�in v�i liigutan
siis k�ik juhtub ilma filtrita. Vajab harjumist. Mingit �nnis
tunnet pole. K�ll on aga rahu. Mitte aga kogu aeg. Kui tekivad
intensiivsemad olukorrad kus valukeha on harjunud tulema esile
siis ilmselt vanad mustrid k�ivad innertsist veel edasi. Need
emotsioonid ja kannatused on vist ilmselt vaja l�bi tunda. Aga
seekord juba tunda mitte olla &#65039;
11 november
Nihe teadvuses on j��nud p�sima. Vaikus on taustal. Tunnen seda.
Samuti on �mbruse vaatlemine teistsugune. V�rvid on erksamad ja
n�en perifeerselt. V�i pigem n�en k�ike mis j��b vaatev�lja...
170 kraadi v�i palju inimene n�eb. Egoistlik meel t��tab aga
samamoodi. Mitte enam nii intensiivselt k�ll. Lihtsam on teha
otsuseid. V�ibolla seet�ttu, et ei k�hkle ega kaalu paljut.
Otsustan ja teen. Valukeha kerkib ka esile aga vist ei takerdu
t�ielikult kummassegi. Olen vist natuke haige ka aga
sellegipoolest on suhteliselt hea enesetunne. Tunnen ennast
vabanama. Ma ei pea olema enam keegi, identifitseerima mingi
vormiga. Tundsin �hel �htul magama minnes absoluutset rahu. Vist
nagu �nnis tunne. Mitte emotsioon ega �nnetunne vaid s�gav rahu.
Ma ei teagi kas olen iialgi midagi sellist tundnudki. J�rgmisel
hommikul oli praegune tugevalt tuntav. Nagu oleks uus m��de
juures. Vaatlesin meele igat kavalust. N�gin l�bi. S�itsin t��le
ja tegin t��d kuid samal ajal toimus sees midagi olulisemat.
V�liselt poleks keegi v�ib-olla osanud aimatagi. Vaatame kuhu
see mind viib, j�tkab praeguses olemist.
12 november
Sattusin yt �he mixi peale. Muusika tundus nii s�gav ja hea.
Puhas r��m. Tundsin ka �sna s�gavat hetkesolekut. Midagi muud
peale muusika polnud. Tunnen ei pigem tean v�i tajun, et miski
v�line pole olnud, ole ega hakka enam kunagi olema olulisem kui
hetkes olemine. T�eline mina olemine.
14 november
Eile magama minnes l�ksin t�helepanuga sisemisse kehasse. See
tundus nii �ige, kodune, lohutav oleks kehv s�na kuid midagi
sarnast. Pehme mina tunne.
Hommikul tuli valukeha m�tetesse. Sain �sna kergelt j�lile ning
draama taandus m�ne minutiga. K�tesse j�i jahe tunne. V�i pigem
k�es oli jahe tunne kui valukeha oli ohjad enda k�tte haaranud.
See on uus taju mida olen paar korda m�rganud.
18 november
T�naseks on kohalolu intensiivsus vaibunud. M�tted on tagasi
kuid mitte enam nii pealet�kkivalt. N�en valdava osa neist l�bi.
Kehaline eufooria on m��das. Arvan, et t�nu m�tete puudumisele
langes keha stressitase drastiliselt siis toodeti heaolu
hormoone �le. Siis vahepeal oli nii hea, et hakkas halb. N��d on
lihtsalt hea, mitte �leliigselt. Aga sisemuses on rahu kuid pean
m�rkima, et m�tetest tekib vahel nagu rahutuse laine.
&#128269;[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Juhtus kummaline lugu. Olin hommikul p�ris m�tetega samastunud.
Vaatasin oma mantra s�rmust ja keerasin seda ning laususin
mantrat. Tundsin kuidas m�tetega samastunud kadus ja kohalolu
saabus. Kui v�tsin telefoni lahti, et seda kirjutada praegu oli
ees sissekanne s�rmusest mille olin kirjutanud. See oli kogemata
tulnud lahti... Nice
J�relikult t��tab see praegu minu jaoks. Kui kaotab ennast
liigselt m�tetesse saan kiiresti tagasi s�rmuse kaudu. Ehk on
see v�rav kiireks teadvuse seisundi muutmiseks.
OP
Tundub, et �rkamise protsessi k�igus on tavaline, et tekivad nn
fantoom-valud, mida ka sina kirjeldasid.
Tundub, et neid seletamatusid valusid t�lgendatakse nii, et need
on mentaals�steemi kaitsereaktsioonid. Mentaals�steem kardab
muutuda ja siis tekitab enesekaitseks inimesele valusid, et ta
enam ei mediteeriks vaid keskenduks valudele ja muule
argip�evasele, mileltulemusena mentaals�steemi enam ei
lammutata/muudeta.
Aga seal tundub olema lisaks veel esoteeriline seletus kaa, et
iga fantoomvalu on seotud kunagise traumaga. Ja trauma t�hendab
siis, et tegu on koormav m�ra ajusopis, ja ta ei lase �rkaja
ajul edasi muteeruda. Seega tuleks v�lja m�istatada, millist
traumat fantoomvalu t�histab ja siis m�tiskleda selel trauma �le
ja teha andestamisi ja lahti laskmisi, ja siis peaks see valu
kaduma ja j�rgmise trauma valu tekkima. Ma sain nii aru.
Sa kirjeldasid huvitavalt, et fantoomvalu tekkis justnimelt
mingi suitsetaja t�ttu. V�imalik, et mingi �rritus siis oli
kuangi lapsep�lves suitsetamisega. Ja seet�ttu siis tekkisiki
koheselt fantoomvalu kui suitsetajat n�gid.
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Tsitaat:
OP: Saan aru, et mantra s�rmus on selline s�rmus, millel on
keeratav osa. Kas seda keerutatakse samal eesm�rgil nagu ka
palvehelmeid lastakse s�rmede vahel joosta? Et siis p�hi eesm�rk
oleks, et s�rmed midagi teeksid? v�i mis sellise s�rmuse ja
palve helmeste eesmr�giks v�iks olla?
Jah keerutatakse ja loetakse mantra. Sellel tegevusel on mitu
aspekti mis m�juvad. Esiteks on puhtf��siline tegevus nagu sa
mainid, teiseks on usk tegevusse - mentaalne ja lisaks siis veel
religiooni �hisv�li mis hakkab toetama.
Peamine mantrate ja palvete eesm�rk on viia t�helepanu
tavam�tetelt, mis on suures osas suht kasutud kordused,
abstraktsele ning seel�bi arendada seda k�lge meis. �rkamise
kontekstis on selliste vahendite kasutamine ajutine. Mingi hetk
taipame, et iga �hisv�li soovib kasvada see hakkab takistama
ning suruma raamidesse ja parem on loobuda vahenditest. See on
tegelikult minu kogemus ja kui ma m�tlen siis nii m�nigi v�ga
hea mittekahesuse �petaja kannab s�rmuseid ja helmeid kaasas.
Tsitaat:
Tundub, et �rkamise protsessi k�igus on tavaline, et tekivad
nn fantoom-valud, mida ka sina kirjeldasid.
Tundub, et neid seletamatusid valusid t�lgendatakse nii, et
need on mentaals�steemi kaitsereaktsioonid. Mentaals�steem
kardab muutuda ja siis tekitab enesekaitseks inimesele valusid,
et ta enam ei mediteeriks vaid keskenduks valudele ja muule
argip�evasele, mileltulemusena mentaals�steemi enam ei
lammutata/muudeta.
Aga seal tundub olema lisaks veel esoteeriline seletus kaa,
et iga fantoomvalu on seotud kunagise traumaga. Ja trauma
t�hendab siis, et tegu on koormav m�ra ajusopis, ja ta ei lase
�rkaja ajul edasi muteeruda. Seega tuleks v�lja m�istatada,
millist traumat fantoomvalu t�histab ja siis m�tiskleda selel
trauma �le ja teha andestamisi ja lahti laskmisi, ja siis peaks
see valu kaduma ja j�rgmise trauma valu tekkima. Ma sain nii
aru.
Sa kirjeldasid huvitavalt, et fantoomvalu tekkis justnimelt
mingi suitsetaja t�ttu. V�imalik, et mingi �rritus siis oli
kuangi lapsep�lves suitsetamisega. Ja seet�ttu siis tekkisiki
koheselt fantoomvalu kui suitsetajat n�gid.
Mulle tundub nii, et korralikult l�bi kogemata emotsioonid
talletuvad kehas ja need on seotud m�tetega. Selles m�ttes on
nagu kaks poolt - emotsioon ja selle �mber loodud jutustus. See
kaks-�hes moodustis on nagu pisike �hisv�li mis enda elus
hoidmiseks vajab sarnaseid situatsioone ja piisab lihtsalt ka
negatiivse kogemuse meenutamisest kui reaalset situatsiooni pole
k�ep�rast. Kui me n��d hakkame esmalt l�bi n�gema m�tteid ja ei
v�ta neid enam t�siselt siis hakkavad need "pallid" t�hjaks
jooksma. Vahel siis j�rsku ning keha pole harjunud selliste
�kiliste energias��studega ja tekib valureaktsioon v�i
kuuma/k�lma tunne. Samas on need erineva kvaliteediga kui
tavaline f��siline tunne ja m��dudes on kerge tunne kehas.
V�ib-olla aju p��ab t�lgendada kehale m�istetavasse keelde neid
energia voogamisi.
V�ib ka juhtuda, et jutustuse pool langeb �ra neis "pallides"
kuid tunde pool j��b. Siis hakkab kerkima ilma igasuguse
p�hjuseta hirm/paanika/misiganes negatiivne emotsioon ja see on
vaja siis l�bi tunda ilma samastumata.
[Pilt: avatar_7.jpg?dateline=1591388284] Q11
�V�ib ka juhtuda, et jutustuse pool langeb �ra neis "pallides"
kuid tunde pool j��b�
Tundub, et n� m�ttem�lu on lihtsam �kustutada�, �igem oleks vist
�elda �l�bi n�ha� kui kehasse j��nud tundem�lu.
Viimase tekkimisele v�i alguspunktile on raskem j�lile saada...
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Tsitaat:
Q11: �V�ib ka juhtuda, et jutustuse pool langeb �ra neis
"pallides" kuid tunde pool j��b�
Tundub, et n� m�ttem�lu on lihtsam �kustutada�, �igem oleks
vist �elda �l�bi n�ha� kui kehasse j��nud tundem�lu.
Viimase tekkimisele v�i alguspunktile on raskem j�lile
saada...
L�bi n�ha on t�esti parem v�ljend. Idee on selles et m�tlemine
on bioloogilise kehaga kaasas k�iv naturaalne protsess. Samuti
nagu seedimine v�i hingamine. See lihtsalt juhtub ja p��d
kustutada v�i peatada oleks sarnane hinge kinni hoidmisega.
Tegelikult pole m�tlemine probleemiks vaid m�tete ja
konseptsioonidega samastumine ning nendele oma identiteedi
ehitamine. Neutraalse vaatlejana m�tete j�lgimine "paljastab"
ebavajalikud mustrid ja me lihtsalt ei v�ta enam t�siselt mida
egoistlik meel meile ette s��dab. P�him�tteliselt egoistlik meel
on nende "pallide" kogum ja iga pall n�uab teatud aja tagant
t�helepanu. See juhtub siis kui tavap�rane energia hulk hakkab
v�henema ja seda tajub see "pall" kui surmana. T�helepanu on
nagu taskulambi valgus - konsentreeritud teadvus(?). �ksk�ik
millele valgusvihk langeb see kasvab ja areneb. Kui me oleme
harjunud samastuma m�tetega siis see "pall" tungib meie
m�tetesse ja p��ab saada t�helepanu ja v�ib tuua kaasa ka selle
suremise aimduse millele paneb sildi k�lge - hirm, �revus, viha
jne. Selle tagaj�rjel me arvame, et Mina on ohus. Praktikas
tuleb see esile n�iteks kui oleme mingisse ideesse kiindunud ja
keegi seda maha teeb siis reaktsiooniks on tugev vastumeelsus.
V�ib �elda, et egoistlik meel (pallid) illusoorne ja eksisteerib
vaid siis kui saab pidevalt t�helepanu. Selles m�ttes pole ego
ei hea ega halb vaid soovib lihtsalt j��da ellu.
Tundem�lu l�bi elada on keerukam jah. Alguspunkt tegelikult
polegi oluline vaid see mis kerkib just praegu ja n��d meie
ette. Keerukas on tegeleda sellisete negatiivsete emotsioonidega
seep�rast, et oleme harjutanud end kogu elu p�genema. Iga
v�iksemgi ebamugavus ja me eemaldume. Selline k�itumine surub
emotsioone aga pidevalt alla ja kogub energiakehasse. Harjumus
on vaja �mber p��rata ja lubada ebamugavusel olla, isegi kutsuda
endale l�hemale, m�nes m�ttes minna emotsiooni sisse. Mingis
punktis taipame, et see on lihtsalt tunne kehas mis ei tee meile
midagi. Siis toimub nihe ja me oleme samaaegselt t�ielikus rahus
ning tunneme n�iteks paanilist hirmu v�i �revust. Tavaliselt
kukuvad siis �ra ka sildid hirm, �revus jne ja j��b alles ainult
"tunne".
OP
Loffe, kas silmanagemine on jatkuvalt omamoodi, et haarab
korraga rohkelt detaile nagu kirjeldasid? Voi on vana silmavaade
tagasi tulnud?
Ja kuidas sumeditatsioonid valja naevad? Et, kas on vaikne tuba,
kus on kulda ainult ouest tulevat autode myra? Voi on
lausvaikne? Ja kas isud voi lamad? Ja mitu minutid kestab
seanss? Ja kas visuaale ka naed medimise ajal?
Ja kas oled astraal und ka kogenud?
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Tsitaat:
OP: Loffe, kas silmanagemine on jatkuvalt omamoodi, et
haarab korraga rohkelt detaile nagu kirjeldasid? Voi on vana
silmavaade tagasi tulnud?
Jah see on j��nud p�sima. Ma olen m�elnud sellele miks selline
taju tekkis. �heks v�imalikuks vastuseks on �leliigse
m�ttetegevuse �ra kukkumine. Kui ma vaatan midagi siis �ldiselt
ei teki jutustust selle �mber peas. See on nagu vahetu n�gemine
nii nagu aju pildi kokku paneb ilma m�istuse vahelesegamiseta.
Ma pean silmas ilma, et m�istus p��aks aktiivselt m�lust
sarnaseid pilte v�lja kaevata ja v�rrelda neid. Vahepeal tuleb
ette hetki kui samastun m�tetega ja siis muutub ka vaade. Selle
m�rkamine ja tagasitulek �llatab mind iga kord, kuigi ma olen
seda vist juba million korda kogenud, kuidas �rev ja veidi
�hvardav maailm muutub hetkega koduseks ja hubaseks.
Tsitaat:
Ja kuidas sumeditatsioonid valja naevad? Et, kas on vaikne
tuba, kus on kulda ainult ouest tulevat autode myra? Voi on
lausvaikne? Ja kas isud voi lamad? Ja mitu minutid kestab
seanss? Ja kas visuaale ka naed medimise ajal?
Ma enam formaalselt ei mediteeri nagu varem. Pole selleks
vajadust kuna olen peaaegu kogu �rkveloleku meditatiivses
seisundis - neutraalne vaatleja. See on kandunud ka unedesse ja
m�rkan vahepeal sealgi tuttavaid m�ttemustreid. K�ll olen teinud
vahepeal spetsiifilisi meditatsioone, et aidata kehas kinni
olevat energiat liikuma ja lihtsalt uurinud ja laiendanud
teadvuse haaret, �ksolemise perspektiivi. Need on tavaliselt
pikad 40 min ja �le tunni meditatsioonid.
Kui ma tegin veel formaalseid siis kohal ajal ja v�lisel polnud
vahet. Mediteerisin ka siis kui k�rvallkorteris k�is pidu v�i
kui keegi viibis toas. �ldiselt tegin 10-20 minuti kaupa,
"r�tsepaistes" , hommikuti kuna m�ttevoog oli siis eriti v�imas
ning vajas leevendamist Tegelikult pole vaja r�tsepaistes olla
kuid minule oli see kui rituaal ja aitast kaasa meeleolu
loomisel.
Visuaalidele pole ma kunagi t�helepanu p��ranud. Mulle sobib
pigem tunnetuslik pool ja isegi kui visuaalid on tulnud siis
lasen neil minna ega l�he kaasa.
Tsitaat:
Ja kas oled astraal und ka kogenud?
Spontaanselt on esile tulnud lucid dreamingut ja korra olen
proovinud ka astraali kuid see ei ole kuidagi olnud fookuses.
Igap�evases elus on olnud piisavalt avastamist. Kuid pean
�tlema, et viimasel ajal on astraal mitmeid kordi kerkinud
m�tetesse ja v�ibolla oleks aeg ka seda k�lge arendada endas.
Mida Q11 arvab? Kas tasuks?
OP
Muidu, kui mainisid, et varvid on erksamad, siis see peaks olema
sama efekt kui kanepit voi seeni tarbida. Et, kes on drooge
proovinud, need peaks ette kujutama, millest raagid.
Sedalaadi varvide intensiivistumise etapile jargneb eufooria
etapp. Tundub, et sul siiski eufooria pole, vaid on mingi muu
seisund. Ja droogidega joutakse peale eufooriat suurde rahusse,
et ylirahulikku seisundisse, kus miski ei hairi ega motteid ka
peas eriti pole. Tundub, et pigem selline rahutunne on mingil
maaral siis pidevalt arganul, et on pidevalt kyllalt chill olla.
Aga eufooriat ilmselt sul pole, voibolla esimestel arkamise
kogemustel yllatusid ja tekkis eufooria korraks, arvan nii.
Kuidas need geomeetrilised kujundid end ilmutasid? Kas nad oli
muteeruvas olekus, et muutusid uuteks kujunditeks sujuvalt yle,
ja muutusid suuremaks jms, voi nad olid staayiliselt pool
minutit paigal muutumatuna? Ja kas taust oli siis kujundil must
kosmos voi ka mustriline ja varviline? Et voiksid natuke
kirjeldada kujundi visuaali kogemust, ehk saan paralleele tuua
seente hallukatega, eesmargiks siis, et saaks paremat
ettekujutust arkamise asjast.
Muidu eesti keeles keegi polegi varasemalt ajaloos jaganud oma
arkamise kogemust. Ma ei leia eesti internetist teisi aritlevaid
arganuid. Seetotto oled ajaloos esimene omasugune pioneer.
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Tsitaat:
OP: Muidu, kui mainisid, et varvid on erksamad, siis see
peaks olema sama efekt kui kanepit voi seeni tarbida. Et, kes on
drooge proovinud, need peaks ette kujutama, millest raagid.
Jah p�him�tteliselt sarnane kanepi v�i mingi etapi mdmaga aga
lihtsalt visuaalselt kaunis ilma eufooriata. Ma olen �snagi
veendunud, et enamus drooge kutsub esile m�ttetegevuse
aeglustumise ja sellest ka rahu tunne. M�letan kunagi kui
alkoholi sai tarbitud siis need esimesed m�ned �lled olid alati
parimad. Tunned kuidas keha l�dveneb ja rahu saabub.
Tsitaat:
Sedalaadi varvide intensiivistumise etapile jargneb eufooria
etapp. Tundub, et sul siiski eufooria pole, vaid on mingi muu
seisund. Ja droogidega joutakse peale eufooriat suurde rahusse,
et ylirahulikku seisundisse, kus miski ei hairi ega motteid ka
peas eriti pole. Tundub, et pigem selline rahutunne on mingil
maaral siis pidevalt arganul, et on pidevalt kyllalt chill olla.
Aga eufooriat ilmselt sul pole, voibolla esimestel arkamise
kogemustel yllatusid ja tekkis eufooria korraks, arvan nii.
Esimesed paar n�dalat oli ka eufooria tunne. Ma kahtlustan, et
see johtus absoluutselt igasuguste probleemide j�rsu
�rakukkumisega. L�ksin �htul magama ja �rgates polnud endam
mitte mingisugust stressi. Keha ilmselt ei osanud sellise uudse
situatsiooniga midagi peale hakata sest hormoonide tasakaal oli
j�rsult paigast �ra. Stressihormoone polnud vaja enam toota ja
olemasolev mehhanistm selle tasakaalustamiseks tootis
heaoluhormoone �le kuni keha baseline taastus. Muidugi see on
minu arvamus ja ei pruugi paika pidada kuid tundub minule
t�en�oline.
Tsitaat:
Kuidas need geomeetrilised kujundid end ilmutasid? Kas nad
oli muteeruvas olekus, et muutusid uuteks kujunditeks sujuvalt
yle, ja muutusid suuremaks jms, voi nad olid staayiliselt pool
minutit paigal muutumatuna? Ja kas taust oli siis kujundil must
kosmos voi ka mustriline ja varviline? Et voiksid natuke
kirjeldada kujundi visuaali kogemust, ehk saan paralleele tuua
seente hallukatega, eesmargiks siis, et saaks paremat
ettekujutust arkamise asjast.
Sinakad h�per 3d heksagoni muster millelel liikusin l�hemale. Ma
ei oska paremini kirjeldada seda. Jah suht sarnane dmt
heksagonidega.
Tsitaat:
Muidu eesti keeles keegi polegi varasemalt ajaloos jaganud
oma arkamise kogemust. Ma ei leia eesti internetist teisi
aritlevaid arganuid. Seetotto oled ajaloos esimene omasugune
pioneer.
On piisavalt olnud aga need foorumid kus arutleti on kustunud
v�i lihtsalt kadunud. Teine asi on see, et inimesi tavaliselt ei
huvita see teema ja isegi kui huvitab siis mittekahesuse
konseptsioon on �sna v��ras ja eemalet�ukav.
OP
Mina sain kyll vast kyllalt selge pildi arkamisest. Mitmed
elemendid on toesti samad nagu droogidega.
Aga kellel droogide kogemust pole, siis on voimalik muudmoodi
kirjeldada, ja mulle tundub, et siin on kenasti selged aimu
andvad kirjeldused.
Muidu praegu ma kyll ei oska eesti internetist leida arkamise
alaseid arutlusi. On olemas artiklid, intervjuud, kus keegi
nimetab end valgustunuks, kuid mingit aimu ei saa, et mis olek
see nende valgustumus siis on, ja ei saa ka kysida artiklilt,
kuna artikkel pole foorum.
Otsin ohtul veel kui parema seadme taha satun.
Aga kas arganu tunnetab mone minutiga are et vestluspartner on
samuti arganu, voi sellist mystilist tunnetust ta pole?
Ja, mis moodi valgustumine erineb arkamisest?
[Pilt: avatar_7.jpg?dateline=1591388284] Q11
Miks mitte, ikka tasub. Kogemuse m�tteski. Aga jah, kui Sul on
ka �tundem�lu�, no mitte kustunud aga ei avalda m�ju, siis mida
Unejoonistaja teeks?
Unetuppa Sa �rkad...aga...kui Su hirmud, ihad, soovid on
lahustunud �rkvelolekus, siis mida oleks Joonistada?
V�ibolla Sinu astraal oleks (kasutades OP-i v�jendit) maru
igav...
Liigselt muidugi ei maksaks harjutada, sest v�ib juhtuda, et
enam normaalselt magama ei j��gi.
Tsitaat:
�On piisavalt olnud aga need foorumid kus arutleti on
kustunud v�i lihtsalt kadunud. Teine asi on see, et inimesi
tavaliselt ei huvita see teema ja isegi kui huvitab siis
mittekahesuse konseptsioon on �sna v��ras ja eemalet�ukav.�
Eks see ole ka sellep�rast, et elame kristlikus kultuuriruumis.
Jumala arusaam on piibli ja kirikuga v�ga p�imunud. Kuigi Jeesus
ei r��kinud duaalsusest vaid mitte-duaalsusest - �Mina Ja Isa
oleme �ks�.
Ma arvaks, et ega ennem inimest huvitama ei hakkagi kui Hetk
(Mina) ennast tunnetab.
Jah, miks mitte see ei v�i juhtuda ka seeneteed juues...
[Pilt: avatar_2.png?dateline=1591381359] loffe
Tsitaat:
OP: Ja mis moodi valgustumine erineb arkamisest?
�rkamine m�rgib lihtsalt �hte punkti milles kaob
identifitseerimine m�tete ja emotsioonidega. N�hakse kes ma ei
ole. Valgustumine on siis j�rgmine etapp kus tuntakse �ra kes
v�i mis ma olen. Kumbki neist ei ole l�ppunkt vaid pigem
alguspunkt. �rkamine ei pruugi olla l�plik ja ego(samastumine
m�tetega) p��ab iga hinna eest tagasi tulla. Selle v�ltimiseks
luuakse identifikatsioon "vaatlejaga" mis on nagu poolel teel
olemine. Mitte m�tted, emotsioonid ja keha vaid k�ikjaleulatuv
neutraalne energiav�li. Valgustudes langeb �ra ka see
identifikatsioon. Kaob subjekt ja objekt ning j��b alles vaid
�ks.
�ldiselt enamus �petusi l�ppeb �rkamisega, sest see on juba
�snagi piisav. Kannatused l�ppevad ja enam ei tekitata kannatusi
teistele ning elatakse meelerahus. Kuid alati on v�imalus
langeda mingis elu aspektis tagasi v�lisega identifitseerimise
l�ksu. Seda on n�ha paljudest �petajatest ja gurudest.
Mul tuleb sellega �ks jutt meelde buddha kloostri �lemmungast
v�i pealikust kes arvas, et on saavutanud sisemise rahu. �kskord
tuli piirkonna k�rgem ametnik k�lla ja munk avastas, et ta
peopesad hakkasid higistama. Kohe peale k�lastust �tles ta koha
�les ja l�ks aastateks teise kloostrisse tavalise mungana elama.
Tsitaat:
Aga kas arganu tunnetab mone minutiga are et vestluspartner
on samuti arganu, voi sellist mystilist tunnetust ta pole?
Jah tunneb teatud rahu v�i "�iget" tunnet. Ka lugedes kellegi
kirjutist mis on suhteliselt ego vaba v�i siis muusikat siis
tunneb seda. Muidugi see oleneb ja ega see kellel �rkamise
kogemus v�ib n�iteks kohtumise hetkel olla samastunud
meele/kehaga ja siis ei tunne. Samuti v�ib t�iesti tavaline
inimene olla hetkes korraks ja siis on seda tunda. Ka on tunda
kui emotsionaalkeha �rkab tugevalt teises. Aga ma ei otsi
selliseid kogemusi. Kui juhtub siis juhtub ja ma ei pea eriti
oluliseks seda tunnetamist.
#Post#: 58--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:32 am
---------------------------------------------------------
loffe
Quote from: Q11
Tsitaat:
Miks mitte, ikka tasub. Kogemuse m�tteski. Aga jah, kui Sul
on ka �tundem�lu�, no mitte kustunud aga ei avalda m�ju, siis
mida Unejoonistaja teeks?
Unetuppa Sa �rkad...aga...kui Su hirmud, ihad, soovid on
lahustunud �rkvelolekus, siis mida oleks Joonistada?
V�ibolla Sinu astraal oleks (kasutades OP-i v�jendit) maru
igav...
Liigselt muidugi ei maksaks harjutada, sest v�ib juhtuda, et
enam normaalselt magama ei j��gi.
Hahaa. Pole mul midagi nii lahustunud. Ma olen samamoodi teeline
nagu k�ik teised ja m�tted ning emotsioonid kerkivad ikka esile.
Mul on lihtsalt valikuv�imalus kas minna kaasa v�i lasta minna.
Ma panin t�hele, et oled kasutanud k�te leidmist unes. Kas see
praktika on inspireeritud Castanedast?
Quote
Tsitaat:
Eks see ole ka sellep�rast, et elame kristlikus
kultuuriruumis. Jumala arusaam on piibli ja kirikuga v�ga
p�imunud. Kuigi Jeesus ei r��kinud duaalsusest vaid
mitte-duaalsusest - �Mina Ja Isa oleme �ks�.
Jeesus r��kis t�esti mitteduaalsusest. Nagu n�iteks p�has vaimus
elamisest. See kirjeldus on sarnane �rkamisega.
Q11
Tsitaat:
"Mul tuleb sellega �ks jutt meelde buddha kloostri
�lemmungast v�i pealikust kes arvas, et on saavutanud sisemise
rahu. �kskord tuli piirkonna k�rgem ametnik k�lla ja munk
avastas, et ta peopesad hakkasid higistama. Kohe peale k�lastust
�tles ta koha �les ja l�ks aastateks teise kloostrisse tavalise
mungana elama."
Jah, seda on hea ka kontrollida. Kui istud vaikselt �ksinda oma
toas v�i esined suure rahvahulga ees siis Valgustunul pole
mingeid ps��hilisi hirme, mis kanduksid �le kehale. Nagu siin
jutus munga peopesade higistamine...
Q11
Tsitaat:
"Ma panin t�hele, et oled kasutanud k�te leidmist unes. Kas
see praktika on inspireeritud Castanedast?"
Ma ei ole Castanedat lugenud, sellepeale tulin ise. Alles hiljem
sain aru, et ka teised on selle "n�ksu" avastanud...
loffe
Quote from: OP
Tsitaat:
Loffe, mitu aastat sa vaimseid praktikaid tegid, enne kui
Edgar Tolle raamatuid praktiseerima hakkasid ja arkama nendega?
Kas kuskil 7 aastat budisminduste uurimist, drooge ja muud
esoteerikat enne arkamist? Voi mitu aastat? See aastate hulk
annab ylevaadet teistele, et kui kiirelt ta siis saabub.
Mul juhtus kiiresti ja l�bi tugevate ps�hholoogiliste
kannatuste. Ma arvan aga et ma olin juba ammu valmis ja viimase
piiri peal sest kui ma alustasin mediteerimist siis juba
esimestel kordadel tundsin soojust keha erinevates piirkondades.
Umbes 7 kuud meditasiooni ja p��du elu korda seada l�bi
erinevate t�iesti tavaliste meele muutmise praktikate nagu
affirmatsioonid jne. Elu aga tuli ja andis veel viimase hoobi
nii, et tundus absoluutselt m�ttetu edasi elada. See t�i Tolle
juurde ja p�him�tteliselt k�ik mida lugesin tundus absoluutselt
loogiline ja selge. Alustasin praktikaid ja kahe kuu p�rast oli
esimene s�gavam kogemus k�es. See muidugi hirmutas mind paariks
kuuks �ra kuni p�rast taipasin, et olin n�inud ego k�rvalt. Siis
sealt edasi umbes 7 kuu p�rast oli �rkamise kogemus ja umbes
pool aastat l�ks aega, et harjuda sellega.
Nagu ma olen aru saanud siis ega polegi mingit reeglit. M�ni on
vaimne kogu elu ja mediteerib aastaid ning ei leia rahu. Teine
ei tee midagi ning �rkab lihtsalt hommikul �les ning k�ik on
muutunud. Samuti pole vahet kas mees, naine, rikas v�i vaene.
Kas munk v�i kurjategija.
OP
02 May, 22:51:30
Tundub, nagu need mungad tekitasidki omale ajaloos sihilikult
raskusi ja kannatusi, kuna need on voti, kuidas edasi areneda.
Sest niisama mugavustsoonis olev laane inimene, kes loevad Tolle
raamatuit minu korval metroos, need vaevalt et eluraskusi
piisavalt omavad, ja seetottu 99.7% puhul mingeid arkamisi ega
taipamisi juhtu. Sest vaja on sygavat keskendumist, ja raskused
voimaldavad tugevat siirust, tugevat meeletahet jne. Nagu
oeldakse elutarkusena, et raskused on parimad opetajad. Ka Tolle
oli mentaalses kriisis 30ndate eluaastate alguses enne arkamist
nagu tema yhest videost siin hiljuti vaatasime.
Ma teeks sellise yldistuse, et trauma/kriis ja muud sellised
sonad, ka deprekas, on parimad sobrad vaimselt arenejale, parim
retsept.

loffe
02 May, 23:05:47
Quote from: OP on 02 May, 22:51:30
Tsitaat:
Tundub, nagu need mungad tekitasidki omale ajaloos
sihilikult raskusi ja kannatusi, kuna need on voti, kuidas edasi
areneda. Sest niisama mugavustsoonis olev laane inimene, kes
loevad Tolle raamatuit minu korval metroos, need vaevalt et
eluraskusi piisavalt omavad, ja seetottu 99.7% puhul mingeid
arkamisi ega taipamisi juhtu. Sest vaja on sygavat keskendumist,
ja raskused voimaldavad tugevat siirust, tugevat meeletahet jne.
Nagu oeldakse elutarkusena, et raskused on parimad opetajad. Ka
Tolle oli mentaalses kriisis 30ndate eluaastate alguses enne
arkamist nagu tema yhest videost siin hiljuti vaatasime.
Ma teeks sellise yldistuse, et trauma/kriis ja muud sellised
sonad, ka deprekas, on parimad sobrad vaimselt arenejale, parim
retsept.
Jah kriisid elus motiveerivad. L�bi kannatuste �rkamine oli
varem ainus viis kuid t�nasel p�eval tundub, et pole enam vaja.
V�ibolla oleme inimkonnana j�udnud kriitilise punktini ja me
oleme valiku ees kas parandada ennast v�i h�vitada planeet.
V�ibolla maa aitab kaasa. Kes teab.
OP
On silma jaand, et valgustumiste jms-te edasiarengute
symtomiks/tunnuseks on, et neil inimestel tekib soov yhiskonda
paasta, parandada, teenida. Kas sul on ka siis peakolusse
tekkinud arkamisejargselt motted, et planeet on hukkumas ja sul
on kihk kuidagi paasta seda planeeti?
Usklikud teevad misjoni rannakuid vast samal pohjusel, et see
rahuldab nende soovi kylvata maailma seda head tunnet, mida
nemad religiooniga kogesid.
Voibolla siis valgustunutel ongi millegiparast koigil selline
maailma paastmise etapp/soov.
OP
02 May, 23:24:42
Aga, loffe, kuidas sa siinse foorumi leidsid, kas guuglist, voi
astraali meister Q1 promos kusagil voi kuidas?
loffe
See maailma p��stmine on pahatihti ego kannustatud ja l�ppeb
nagu alati. Taheti head aga v�lja kukkus...jah. Vaja alustada
endast ja siis seest v�ib tulla v�lja �ige k�itumine, �iged
otsused. Seda on aga praegu v�ga v�he n�ha maailmas.
Selles m�ttes ma ei �rita maailma p��sta kuid v�ibolla m�jub
hetkes olemine teistele ja maailm muutub seel�bi paremaks. Kes
teab.
Tsitaat:
Aga, loffe, kuidas sa siinse foorumi leidsid, kas guuglist,
voi astraali meister Q1 promos kusagil voi kuidas?
Mulle j�i Q11 para webis silma ja ma olen m�ned korrad otsinud
eesti keelseid foorumeid kus arutada �rkamise teemal. Siis
m�rkasin Q11 allkirjas seda foorumit ja nii ma siin olen.
OP
03 May, 00:11:39
offe, voiks hiljem moned testid siis labi viia. Et voiksid
kuulata neid bineural helisid ja vaatame, kuidas su aju
reageerib neile.
Quote from: OP
Tsitaat:
Huvi parast voiksime otsida internetist pilte, nagu naiteks
tuntud kuu pilt, kus tumedamad alad tekitavad tunde, et kuu peal
in kas inimnao kujutis vms loogiline muster. Sedalaadi pilte
vaadates sul vb enam ei teki ilkusoonset inimese nao nagemist
kuu pildil.
loffe
V�ime ju proovida. Selles m�ttes, et k�ik m�jub f��silisele
kehale ikka nii nagu tavaliselt m�jub. Meelt m�jutavad droogid
aga on kasutud. Ma olen proovinud alkoholi ja rahusteid �he
korra kuid m�ju on absoluutselt teine kui varem. Alkoholist tuli
vaid pohmakas ilma mingi m�juta tujule. V�ibolla niipalju, et
n�gin kuidas m�tted takerdusid. Rahusti tegi lihtsalt veelgi
aeglasemaks m�tted ja tegelikult oli natuke ebamugav kehaliselt.
OP
Ometigi oled drooge proovinud, saan aru, et MDMA'd ja DMT'd.
Mulle tundub, et pole nii selge hinnata, mis on �rkamise
m�jutajateks. See on nagu tervistava toiduprae �ras��mine ja
takkaj�rge nuputamine, et milline komponent s��gis n��d tervise
t�i. V�imalik, et komponent 1 v�i 2, v�imalik, et nad �heskoos.
Droogidega v�ib olla m�ju n�iteks selline, et nad avavad teatud
uksed, millest hiljem meditatsioonidega ja muul viisil edasi
liikuda.
Aga arvan samuti, et sinu puhul droogid pole m�ju avaldanud. Ja
t�en�oselt neist sulle ka miskit uudset ei s�nniks. V�imalik, et
saaksid suurema droogidoosiga miski ainulaadsema kogemuse
korraks, mida niisama kainelt ei saanud. N�iteks kui sul
kehav�list kogemust Q11 juhendustel ei teki ikkagi, siis on
fakt, et DMT'ga selle kogemuse osad ikkagi saavad. Aga jah, kas
selelst miskit kasu ka sulle oleks, ei tea.
Lihtsalt sellised m�tisklused siis, et me kunagi t�pselt
l�plikult ikkagi ei tea, mis t�pselt tekitas seda, kus me t�na
oleme.
N�iteks, t�na ma huvitun siiani millegip�rast v��rkeeltest, aga
ma ei tea et miks. Raske on teha ps�hhoanal��si ja ega selline
anal��s v�ga selgust ei too. Sama ka n�iteks sinu �rkamisega, et
ega saa 100% selgust ei oma, et mis asi t�pselt ikkagi �rkamise
protsessi algatas, kas meditatsioon v�i miski muu. V�i see
huvitav silman�gemise asi sul, et ega seda t�pselt p�hjendada on
raske.
Nii ka droogide osas arvan, et ei maksa alahinnata ka drooge.
Kui oled neid kasutanud ja t�na seal kus oled, siis on droogid
sinu teekonnal t�itnud mingit rolli, ja raske hinnata kas
t�iesti 0% m�juga rolli v�i muu protsendi ulatuses.
loffe
Ma v�ljendasin ennast ebaselgelt ilmselt. Enne nihet toimisid
droogid laitmatult Peale nihet aga on �sna kasutud mulle.
V�ibolla hallutsinogeenid t��tavad aga neid pole peale nihet
proovinud. Pole nagu vajadust olnud.
Tsitaat:
Mulle tundub, et pole nii selge hinnata, mis on �rkamise
m�jutajateks. See on nagu tervistava toiduprae �ras��mine ja
takkaj�rge nuputamine, et milline komponent s��gis n��d tervise
t�i. V�imalik, et komponent 1 v�i 2, v�imalik, et nad �heskoos.
Droogidega v�ib olla m�ju n�iteks selline, et nad avavad teatud
uksed, millest hiljem meditatsioonidega ja muul viisil edasi
liikuda.
Minu puhul oli p�hiline motivatsioon vabaneda kannatustest ja
ilmselt oli see soov ektreemne kui tagasi vaadata. Selle kohta
on �eldud ka, et kes soovib �rgata peab seda soovima nagu uppuja
hingata. Tegin praktikaid iga p�ev hommikust �htuni, vahepeal
kuulasin loenguid ja rakendasin ka kohe saadud teadmised. Ja
tundus nagu elu oleks l�kanud sinna poole. Kohe kui muutusin
laisemaks sain elult uue t�uke m�ne v�ljakutse n�ol.
Ma isiklikult arvan, et hallutsinogeenid on hea v�imalus end
lahti "raputada" t�ekspidamistest ja uskumistest l�bi mille elu
n�hakse.
OP
Guugeldades "vaimne �rkamine" leiab ParaWeebi foorumi teema.
Rohkem nagu arutlusi ei leia. V�ibolla inimestele ei paku t�esti
�rkamine huvi.
Loffe, kas arkamise perioodil on esinenud ka ulmelisi
inimvoimeid vms muinasjutulist? Et naiteks, oled kuidagi kellegi
motteid lugenud, voi akki ufo-olevusi nainud vms ulmelist
kogenud?
loffe
Ei, mul ei avaldunud v�imed. Tean k�ll, et m�nedel tulevad ja
l�hevad ja pigem peetakse neid takistuseks millesse v�ib ego
kinni j��da. M�nikord k�ll tean kuidas mingis uudses
situatsioonis k�ituda v�i mida teha ilma mingisuguse eelneva
informatsioonita ja p�rast n�en kuidas see oli vajalik, et
teatud s�ndmuste ahel hargnema hakkaks. Kuid see on ilmselt
lihtsalt intuitsioon. T�hele panen ka s�nkroonsusi. Inimesed on
t�pselt �igel ajal �iges kohas jne.
OP
Loffe, aga nyyd saaksid hakata esoteerika biznesnaniks.
Naiteks hakkad ennustama, teed Delfile horoskoope, oled uus
iigor Mang.
Teed oma Taro kaardid ja myyd.
Kursus, kuidas raha energiat ligi tommata.
loffe
Haaah. Jajah ega muud kui tuleb oma br�ndi hakata �les ehitama
Aga p�riselt pole mingit t�mmet sellise �ri poole. Mul on
piisavalt m�nus t�� praegu mida teen.
loffe
Alan Watts - mis on mediteerimine?
Naut
�rkamise kohta... kas saab �ppida... peab m�tlema...
V�idetavalt �ige �petaja all on siiski ka see v�imalik. Hea
�petaja oskavat mingitmoodi aktiveerida oma �pilast. N�.
vajutada �igel ajal �igele nupule. Seda siis mingi vastastikuste
teadvuste �hildumise peegels�steemi alusel v�i infov�lja
s�nkrooni viimise abil... kuidagi nii..
Kuigi jah, tahe ja p�rgimus selleks �rkamiseks peab siiski
"�pilasel" autentselt endal ja algselt olemas olema.
Kui seda pole v�i on see m�nev�rra pealiskaudne, siis on iga
�ritus (olgu siis �rkamiseks, joonistamiseks, lendamiseks v�i
uue retsepri j�rgi piruka valmistamiseks... ) justkui poolik
juba alges.
On nii?
loffe
Tere Naut!
�petaja v�ib suunata t�helepanu mustritele, guru v�ib aidata
lihtsalt oma kohalolu ja "n�gemisega" kuid m�lemad on ajutised
ilmselt. Ainus mida nad saavad pakkuda on kogemus, �pilane peab
ise taipama l�puks.
Naut
Tere! : )
Jah, sul on ilmselt �igus. Minu arutlus oligi ilmselgelt rohkem
teoreetiline. Kuulasin lihtsalt taas mingit loengut kuskil
netiavaruste l�putus reas (hetkel on siis selline infokogumise
laine mul) ja seal tuli jutuks, et kuidas m�ne �petaja (v�i
�petaja) k�e all tuleb neid �rganuid kui pontsakaid seeni peale
head vihma, teiste k�e all aga k�ibki suures osas siiski mingi
nn. vaimlemine ja esoteeriline blaa, ilma... n�. n�htavate
(�pilasele siis selgelt tajutavate) sisuliste tulemusteta selles
vallas. Kusjuures kohati k�ib see siis seal aastaid ja k�mneid.
Kuigi jah, paljus arvatakse, et esoteerika v�i vaimsusega
tegelemine ongi selline.... mingi ebam��rane amorfne mullimass,
kuhu alla l�heb midaiganes. Seal "midaiganes" sees on aga
t�naseks p�evaks ikkagi suht palju inertset, �len�mutavat ja
�abloonset "k�ibeesoteerikat" kuni ikkagi suht �rat��danud
kli�eedeni v�lja.
Hea k�ll, ilmselt on ka sellele k�igele oma "publik" ja
toreongi, kuid mul endal t�mbuvad ikkagi suht sageli silmad
kissakile ja ma tahan ikkagi n�. sisuliselt teada, mis on ikkagi
ka seal selle "millegi" sees v�i kuidas see saadi v�i mismoodi.
Ehk siis konkreetsus.
V�i on see vaimu�petustes nii v�imatu ja kohati lausa
v�listatud?
No ma ei usu. �igemini minu enda kogemus �tleb, et see pole
reegel.
V�i... on vaid minu vaim lihtsalt selline "t�henorivam"? Noet
n�. koogi koostisained ja valmistusviis pole t�htis, peaasi, et
kook on hea ja k�hu saab ka ju igal juhul t�is...?
No jah. Ma ei v�lista muidugi sedagi. : )
Aga hea k�ll. Igal juhul tolles mainitud loengus hakkas mulle
k�rvu teadvuse mingi peegelv�ljade aktiveerimise v�imalus. Mida
saabki �rganud �petaja (v�i �petaja v�i Guru) kohaldada vaid
eelk�ige vahetus kontaktis oma �pilasega olles (ehk siis mitte
kaugmeetodil, telefonis v�i skaibis vms).
Teadvuse peegelv�ljad. Mis see on? Kus asuvad? Millised v�lja
n�evad? Mis moodi "t��tavad".
On keegi kuulnud v�i uurinud?
Olen siin mingeid teadvuse moodustumise teid, metamorfoosi
v�imalusi v�i kujunemise mooduseid puht enda jaoks natuke
tr�kkinud. Selles m�ttes ajan ka n��d n�puga j�rge, et kus v�i
mis.
See teema oli ikka suht haruldase omakogemuslikkusega
kirjeldatud sul. V�ga nauditav oli lugeda.
loffe
Quote OP
Tsitaat:
Muidu, eestikeelne sona "opetaja" ongi indoneesia ja
sealskandi maade keeles "guru".
Aga eesti keeles sona guru naib olema vist sama, mis
"ekspert". Igatahes natuke edasijoudnum kui kooliopetaja. Ma
saan nii aru.
Jah terminoloogia kipub minema segaseks, eriti kui allikad on
olnud erinevad. Kui lugeda inglise keelsetest allikatest siis
�petaja all m�eldakse �ldiselt �rganut v�i peaaegu �rganut, sest
mittekahesuse konseptsiooni m�istmine ning selle edasiandmine
eeldab juba mingit teadlikkust. N�itena v�ib tuua Alan Watts'i.
Guru on valgustunu kellel on ka muud v�imed. Sellep�rast paljud
�petajad tahavad ennast guruks kutsuda ja gurud kutsuvad
tagasihoidlikkusest ennast �petajaks �ks tuntumaid gurusid oli
vast Ramana Maharshi.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Kuigi jah, paljus arvatakse, et esoteerika v�i vaimsusega
tegelemine ongi selline.... mingi ebam��rane amorfne mullimass,
kuhu alla l�heb midaiganes. Seal "midaiganes" sees on aga
t�naseks p�evaks ikkagi suht palju inertset, �len�mutavat ja
�abloonset "k�ibeesoteerikat" kuni ikkagi suht �rat��danud
kli�eedeni v�lja.
Hea k�ll, ilmselt on ka sellele k�igele oma "publik" ja
toreongi, kuid mul endal t�mbuvad ikkagi suht sageli silmad
kissakile ja ma tahan ikkagi n�. sisuliselt teada, mis on ikkagi
ka seal selle "millegi" sees v�i kuidas see saadi v�i mismoodi.
Ehk siis konkreetsus.
V�i on see vaimu�petustes nii v�imatu ja kohati lausa
v�listatud?
No ma ei usu. �igemini minu enda kogemus �tleb, et see pole
reegel.
V�i... on vaid minu vaim lihtsalt selline "t�henorivam"?
Noet n�. koogi koostisained ja valmistusviis pole t�htis,
peaasi, et kook on hea ja k�hu saab ka ju igal juhul t�is...?
No jah. Ma ei v�lista muidugi sedagi. : )
See nii oleneb sellest milline on persoon, �hele sobib �ks
�petaja ja teisele teine. M�nele sobib pikk l�llutamine m�nele
zen'ilik piitsaga piki kolu andmine. P�rastpoole kui persoon
piisavalt l�bipaistvaks muutub pole suurt vahet enam �petusel.
V�ib �elda, et tegelikult mingist hetkest pole enam v�ga vajagi
�petust vaid piisab elu j�lgimisest ning sealt tuleb vihjeid
mida vaja rohem j�lgida v�i kuhu minna.
Mida k�ll tasub j�lgida on neutraalsus. Mida neutraalsem �petus
tundub seda v�hem on seal �petaja persooni sees. Ja minu meelest
on hea kui on reaalne praktiline pool ning �petaja ka r�hutab
seda kuid see on vaid minu eelistus.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Aga hea k�ll. Igal juhul tolles mainitud loengus hakkas
mulle k�rvu teadvuse mingi peegelv�ljade aktiveerimise v�imalus.
Mida saabki �rganud �petaja (v�i �petaja v�i Guru) kohaldada
vaid eelk�ige vahetus kontaktis oma �pilasega olles (ehk siis
mitte kaugmeetodil, telefonis v�i skaibis vms).
Teadvuse peegelv�ljad. Mis see on? Kus asuvad? Millised
v�lja n�evad? Mis moodi "t��tavad".
On keegi kuulnud v�i uurinud?
Olen siin mingeid teadvuse moodustumise teid, metamorfoosi
v�imalusi v�i kujunemise mooduseid puht enda jaoks natuke
tr�kkinud. Selles m�ttes ajan ka n��d n�puga j�rge, et kus v�i
mis.
L�hikontaktis olemise puhul t��tab ilmselt keha peenv�li, aura,
ma ei tea kuidas seda kutsuda. V�li mis k�ib bioloogilise kehaga
kaasas? Ma olen kuulnud, et varem m�nda �pilast hoidis guru
endast paari meetri l�heduses lausa kuid.
Oleviku vibratsioon v�i hetke energia kandub �ksk�ik kuhu ja kui
kaugele. Me oleme k�ik seotud omavahel ja polegi v�ga vahet kas
vaadata loengut youtubes v�i lugeda foorumi postitust. Samuti
kandub edasi ego �hisv�li. Ilmselt oleme me k�ik m�lemat t�mmet
tundnud.
Naut
Quote from: loffe on 06 May, 07:37:41
Tsitaat:
L�hikontaktis olemise puhul t��tab ilmselt keha peenv�li,
aura, ma ei tea kuidas seda kutsuda. V�li mis k�ib bioloogilise
kehaga kaasas? Ma olen kuulnud, et varem m�nda �pilast hoidis
guru endast paari meetri l�heduses lausa kuid.
Oleviku vibratsioon v�i hetke energia kandub �ksk�ik kuhu ja
kui kaugele. Me oleme k�ik seotud omavahel ja polegi v�ga vahet
kas vaadata loengut youtubes v�i lugeda foorumi postitust.
Samuti kandub edasi ego �hisv�li. Ilmselt oleme me k�ik m�lemat
t�mmet tundnud.
Votvot. See on t�epoolest huvitav. Et siis hoitakse kontakti
mitte v�hemalt 2m kaugusel (nagu eriolukorra karantiinin�uded
on/olid. Hihii.) vaid �pilane on 2m-se "naban��riga" kogu aeg
�petaja m�juv�ljas. : )
Sest t�epoolest me m�jutame �ksteist tahtlikult v�i tahmatult
niiehknaa. Ja inimene juba on kord sotsiaalne olend ja v�tab
erisuguseid m�jusid paljus vist ka m�rkamatult enda k�lge.
(Kuigi.... hiljem on nende "m�rkamatute" m�judega justkui ka
tihtilugu siis ummikus.) Sealt ka �telus: tahtes end muuta k�ige
lihtsamal viisil - eemaldu pahuratest ja rumalatest inimestest.
Ja sealt edasi siis: tahad end muuta - �mbritse end kenade ja
tarkade inimestega.
Sealt edasi muidugi on muutuste esilekutsumiseks liikumine
muidugi endale l�hemale ja sisse, kuid.... see on juba mitte nii
palju v�line vaid sisemine protsess.
/Huvitav, kuidas meie �leplaneedilise eriolukorra 2+2 n�ue on
inimese iseteadvuse m�juv�lju kasv�i �ldpildis kuidagi
formeerinud? On ikka kasv�i osad juba ikkagi adunud, milline
�ndsus on olla t�epoolest ka f��siliselt omaette ja kasv�i
ajutiselt kogu selles �hiskonna r�seluses mitte osaleda? V�i see
k�ik s�ltub endiselt piirkonnast, rahvusest,
kultuuritraditsioonist (no kasv�i n�iteks P�hjamaade elanike
niigi loomuomane reserveeritus versus osade rahvaste
kultuuriline tihel�vimine-ligielamine), ekstraverdid-introverdid
jne?
Ehk siis tulles �rkamise teema juurde tagasi l�bi meie viimaste
aegade s�ndmustespektri: olukord on justkui �rkamisi soodustav?
Sest anti v�imalus (kasv�i k�sukorras) olla inimesel t�epoolest
iseendaga.
loffe
07 May, 22:21:01
Quote from: Naut on 07 May, 15:28:54
Tsitaat:
Huvitav, kuidas meie �leplaneedilise eriolukorra 2+2 n�ue on
inimese iseteadvuse m�juv�lju kasv�i �ldpildis kuidagi
formeerinud? On ikka kasv�i osad juba ikkagi adunud, milline
�ndsus on olla t�epoolest ka f��siliselt omaette ja kasv�i
ajutiselt kogu selles �hiskonna r�seluses mitte osaleda? V�i see
k�ik s�ltub endiselt piirkonnast, rahvusest,
kultuuritraditsioonist (no kasv�i n�iteks P�hjamaade elanike
niigi loomuomane reserveeritus versus osade rahvaste
kultuuriline tihel�vimine-ligielamine), ekstraverdid-introverdid
jne?
Ehk siis tulles �rkamise teema juurde tagasi l�bi meie
viimaste aegade s�ndmustespektri: olukord on justkui �rkamisi
soodustav? Sest anti v�imalus (kasv�i k�sukorras) olla inimesel
t�epoolest iseendaga.
Igasugune muutus rutiinis soodustab. Egoistlik meel soovib elada
turvalises mugavustsoonis ja kui rutiin muutub siis muutub ego
struktuur �hulisemaks ning taipamised saavad tulla. Kui tulevad
muidugi, tavaliselt hakkab ego ennast meeleheitlikult taas �les
ehitama.
Traditsiooniliselt �rkamised on tulnudki l�bi kannatuste - ego
struktuur on j�rsult kokku langenud.
Iseendaga olemine pikal perioodi v�ltel on keerukas, inimesed
l�hevad �sna kiiresti hulluks kui nad ei tea muud peale enda
m�tete. Olles Ise on aga lihtne. Polegi tegelikult vahet kus
olla v�i �ksi/mitmekesi, mina tunne on sama.
loffe
T�helepanu kehasse tagasi toomise praktika.
Bioloogiline keha on osa meie kogemusest inimesena ja m�istlik
on tema eest hoolitseda. Toitainerikas dieet, p�ikest, f��silist
koormust, piisavalt und ja t�helepanu. T�helepanu on see
millest on k�ige rohkem puudus ja mida suuname tavaliselt
kehasse alles siis kui mingi k�rvalekalle harjumusp�rasest -
valu v�i pinge.
Miks ja kuidas t�helepanu kehas hoidmine t��tab?
Bioloogiline aspekt - Seal kus on t�helepanu sinna voolab
energia. Kehale meeldib t�helepanu ja ta hakkab praktiseerides
tasapisi ellu �rkama ning ennast usinalt parandama. Olen
kuulnud, et pidi lausa vananemist pidurdama aga sellele ei
panustaks K�ll aga aktiveerub immunsus�steem ja haigused ei
t�ki niiv�ga ligi.
Emotsionaalkeha - hakkame m�rkama tihedamaid osi energav�ljas.
Hoides t�helepanu neil ja siis taas kogu keha energiav�ljal
hakkavad need kohad h�renema ja kinni olnud enegia liitub kogu
keha �hisv�ljaga. Tasub j�lgida mis t�useb sellistel hetkedel
m�tetesse, tavaliselt on need m�lestused millest me polnud enam
teadlikud.

V�rav olevikku - ego struktuur n�uab tohutul hulgal t�helepanu.
Peaaegu k�ik mis meil on. Suunates osa t�helepanust kehasse ja
hakkab struktuur kergemaks muutuma, v�ljendudes ebavajaliku
m�ttetegevuse v�henemisena. See omakorda annab v�imaluse
t�psemalt tunnetada keha energiav�lja vibratsiooni mis juba ongi
oleviku tunnetamine ilma m�istuse vahelesegamiseta. Otse
loomulikult see ei meeldi egoistlikult meelele ja v�ib oodata
suht tugevaid reaktsioone. Alates kogu ettev�tmise absoluutselt
jaburaks kuulutamisest kuni keha f��siliste reaktsioonideni
v�lja. Pole m�tet �ra kohkuda sellest vaid minna tagasi keha
energiav�lja ja p��da taibata: kes see on kes tekitas
reaktsioonid kui Mina olen mugavalt kehas? Hakkame tasapisi
taipama kes me ei ole - emotsioonid ja m�tted vaid me oleme see
kes kogeb neid.
Praktika.
Alustada on m�istlik mugavalt istudes v�i lamades, silmad kinni.
Kergemini on tuntavad k�ed ja jalad. P��ame tunnetada �kihelust�
v�i surinat s�rmede sees. Siis liigume edasi k�tele ja p��ame
tunnetada seda kihelust k�te sees. Siis jalgades ja korraga nii
jalgades kui k�tes. Tundlikkuse suurenedes haarame j�rjest
rohkem korraga t�helepanusse kuni suudame kogu keha sisemist
energiav�lja tunnetada tervikuna.
J�rgmin samm on silmade avamine olles ise selles surinas. Avame
silmad ja uurime tuba. Parem on vaadelda objekte millel pole
suurt t�htsust endale ja millele pole peale kirjutatud. Me
oleme hajunud objektidega suhtlema l�bi m�tlemise ja varasem
kogemus v�i kirjad objektil soodustavad m�ttetegevust kuid
praegu on meil hoopis teine eesm�rk. Pole vaja pingutada, et
seda �n�gemist� hoida. Pigem pingutus toob tagasi tavap�rasesse.
Esimesed kogemuset on l�hikesed, m�ned sekundid vaid kuid see
aeg pikeneb kuni suudame peaaegu kogu aeg vaadelda objekte ilma
neid m�ttes kirjeldades.
Kui me oleme juba suht vilunud ja harjunud sisemise
energiav�ljaga v�ib lisada paariminutilised laine harjutused.
S�idame t�helepanu lainega varbaotstest tasapisi �les pealaeni
ja siis sealt alla tagasi. Pole vaja midagi muuta t�helepanuga,
pigem lihtsalt nagu laine voolab �le ja paneb t�hele. Ei ole
vahet kas alustada varvastest v�i kusagilt mujalt ja l�petades
las see laine valgub m��da kogu keha laiali.
Kasutamine.
Kui praktika muutunud koduseks siis saab seda kasutada nii
f��siliste kui ps�hholoogiliste valude puhul. Samuti kui m�istus
on �liaktiivne ja n�iteks oleks vaja magama j��da.
#Post#: 59--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:32 am
---------------------------------------------------------
Tsitaat:
�Traditsiooniliselt �rkamised on tulnudki l�bi kannatuste -
ego struktuur on j�rsult kokku langenud.�
Ma sellele lisaks, et �rkamine v�ib toimuda ka v�ga tugevate
positiivsete tunnete tagaj�rjel. Niiet ei pruugi alati
negatiivne kannatus olla.
Naut
Tsitaat:
loffe: T�nan. Kas siinset foorumit huvitaks �rkamise teema
s�gavamalt?
Tegelikult ma arvan, et see on k�ige t�htsam teema �ldse.
Siin planeedil ehk kindlasti. : )
Ja k�ik muud meie vaimsed, esoteerilised, peidetud ja
avalikustatud teadmistega parateemad on ikkagi paljus sellesse
suubuvad ja vaid n�. proloog. Mh?

Ehk siis... olen n��d justkui juba natuke nagu vaadelnud ja aru
saama hakanud, et v�ib olla n�iteks vinge selgeltn�gija,
selgeltm�istja v�i tajuja, kuid ikkagi mitte �rganu.
V�ib olla erinevate galaktikate, inglite, Teejuhtide,
tsivilisatsioonide v�i Jumala enda kontakt��r ja kanaldaja, kuid
ikkagi j��da �rkamata.
V�ib olla meisterklass astraalr�nnakutes, mentaallendudes ja
muus m�stilises, kuid ikkagi t�ieliku �rkamiseni mittej�udnud.
V�ib pidada end kogu veendumusega uueks 4D-inimeseks v�i Guruks
ja muudmoodi v�ljavalituks, v�ib olla aastak�mneid p�hendunud
taimetoitlane, toortoitlane v�i �ldse toituda vaid
p�ikesevalgusest, v�ib olla p�hendunud usuj�nger ja koguni
sektiliider, v�ib n�ppida v�i tonne tervendavaid poolv��riskive,
laduda rivide kaupa Tarot v�i loopida ruune, seista igal
hommikul mitu tundi pea peal v�i teistes keerukates asanades,
teha tuhandeid rituaale ja kummardusi, suitsetada drooge ja
viirukeid, lakkuda konni v�i seeni, kleepida v�i k�ik oma
koduseinad p�hakute pilte t�is, k�ia andunult kirikus v�i
s�nagoogis, templis v�i sektide koosolekutel, lugeda
kilomeetreid p�hakirju v�i esoteerikat, k�ia �he "tervendaja"
v�i "n�gija" juurest teise juurde, olla osaline k�ikm�eldavates
paraloengutes ja koosmediteerimistes jne jne jne... kuid...
ikkagi mitte m�ista, mis t�hendab seesama valgustatus...
Samas.. v�ib see k�ik samas olla ja seda k�ike teha ja hops..
j�uad t�epoolest ka sinna �rkamisse.
On siin �ldse mingeidki n�. reegleid?
V�i iga �rkamine ja selle tee on siiski �dini unikaalne?
Kui tohib, ma toon Astraalr�ndudest veel m�ned kohad, mis
justkui siinset teemat ka rohkem avavad.
Naut
Tsitaat:
Q11: "Aga et sinu astraaliga on kaasnenud see v�imas
teadmine ainukesest k�ikeh�lmavast MINAST"
Ei vastupidi...astraal on lihtsalt sekundaarne s�mptom.
Mina endatunnetusel v�tab ego kohe endale kogemused. M�te on
objekt, ego on objekt ja nii arvab ta, et Valgustumine on mingi
"asi".
Et siis algeselt on usk... �igemini arusaam, teadmine..., et me
pole vaid keha, et me oleme igavikulised ja sel juhul n�iteks
keha surm pole ka t�epoolest midagi l�plikku ja totaalset...
Kusjuures jah, see pole vaid arusaam, et jajah, meil on ju hing
ja ma olen sellest lugenud ja ma olen ju vaimne ja NAGU ikka
usun. jne..
Sel juhul on nii, et kui s�gavuti saabub sellest ka tegelik ja
l�bitunnetatud arusaam, siis sisuliselt kaob ka meie
baasinstinkt ehk surmahirm kui selline.
Ei?
Sest usutakse oma �ksolemise igavikulisust ja igasugune
materiaalne lahtilasmine (nii millestki kui kellestki... ka
k�ige kallimast n�iteks) oleks v�i sekundi pealt piisavalt kerge
ja komplikatsioonideta.
Kuid taas... see peaks t�epoolest olema l�puni l�bitunnetatud
teadmine...v�i arusaam.
Kui seda pole... ehk pole usku oma olemuse surematusesse....
siis hakkab m�istus kuduma kohe n�. omi valemeid sinna tasahilju
vahele ja dikteerima neid meie nn. normaaleksistentsi ja �dini
materialismi vaimus kasvatatud sundm�tteid ja �abloonmustreid.
Ehk siis just see usk (v�i teadmine) annab v�imaluse minna ka
justkui astraali.
Mis on ju sisuliselt oma keha h�lgamine. Reaalselt.
/Ni palju kui ma n��d ka ise tsipa kogesin/
Ehk siis, kui (n�iteks) Mannu �tleb, et isegi (minu meelest)
tehniliselt lihtsamaks mentaalr�nnakuks on tal justkui k�ik
eeldused olemas, kuid ikkagi mingi pidur (m�istus?) ei lase enne
viimast t�mmet siiski l�puni minna, siis ma arvan, et siin ongi
ehk �ks p�hjuseid, miks ka seesama astraalr�nnak ei taha
�nnestuda?
Sest ei usuta l�puni. Ei usaldata ennast ikkagi justkui...
olemuslikult v�i l�puni.
&#128269;Quote from: Mannu on 09 March, 19:39:23
Tsitaat:
Ma tglt lendan mentaalis, sarnasemalt Naudile, kui sa teda
m�letad. K�in kus tahan, midagi kaugvaatluse taolist, aga ma
kahtlen kui t�est pilti ma n�en. Unes ka lendan. F��silises
maailmas on nii, et kui f��siline keha on t�iega v�sinud, siis
m�istusele tundub nii loomulik, et n��d teleporteerun. Aga,
kurat, ei saa.
Miks see teema aga siin on, on seet�ttu, et... arvan, et
�rkamine on nagu olulisem. : )
Samas just astraalr�nnak annab t�epoolest eelduse uskumaks, et
me pole vaid meie keha. �igemini, saame me lausa reaalse
kogemuse sellest, et meie keha pole siiski nii t�htsal kohal
ikkagi. Sest just astraalis saab v�ga reaalselt tajuda oma
hingeolemuse vaba kulgemist ja see on t�epoolest ju kehav�line
kogemus t�iesti igas m�ttes.
Ja sama printsiip on �rkamisega. Tunnetades �ksolemist
k�iksusega ei t�htsustata seda nn. Ise-olemist, mis avaldub
suuresti l�bi ego ehk v�lise ehk kehalise tunnetuse kaudu.
Ehk siis k�ik �rganud saavad ilmselt justkui loomuomasemalt
minna astraali.
Sest neil m�istuse h��l enam ei prevaleeri. �igemini ei �tle, et
"see on ju v�imatu".
Ja k�igil astraalr�nduritel on k�ik eeldused saada �rganuks.
Ahmis? Q11? Loffe?
Lihtsalt p�eval tekkis mingi m�ttel�ngake sel teemal ja n��d
kerisin seda l�ngakera edasi.
Vblla enda jaoks.
: )
Naut
Veel astraali teemast.
Tsitaat:
loffe: Ma tajun seda taustavibratsiooni ��retu/l�putu
v�ljana millest k�ik kerkib ja millesse k�ik sulandub p�rast.
Aga see v�ib olla puhtalt minu meele t�lgendus. V�ibolla on minu
perspektiiv teine.
Kas sellel vibratsioonil on ka n�iteks.. v�rv? Sruktuur?
Tihedus? Oled vaadanud?
V�i keegi teine on vaadanud? O11?
/lihtsalt tahaks v�rrelda oma n�htuga/
Tsitaat:
Quote from: loffe
Naut:
Et kuidas l�ppes? Et oli h�ppi end ja koll lasi suurt
armastust tundes mind lahti?
Hehee. Ega ikka ei lasknud.Ma surin.
Kuid justkui...�nnelikuna ja... rauge naeratusega suul.
: )
Selline lugu siis.
Tsitaat:
V�ga hea n�ide kuidas olukorda t�ielikult aktsepteerides
ego mureneb(sureb) ja j�rgi j��b meelerahu(mina). Mis iganes
siis juhtub v�liselt edasi sisemiselt naeratad ja oled �nnelik,
ilma mingi n�iva p�hjuseta.
Minu emotsionaalkeha puhastub siiani veel ja vahel
koordub lahti tihedam kiht ning n�iteks paar p�eva on tohutu
hirmu tunne. Ainus mis sellel puhul saab teha on aktsepteerida
ja lubada sellel tundel olla. Seej�rel on tunne mida on v�imatu
kirjeldada. On hirm(tegelikult kehaline tunne) ja s�gav rahu
eneses samaaegselt.
Kas te, Loffe v�i Q11, praktiseerite oma ego murendamist
sarnasel printsiibil? Ehk siis lihtsalt saates armastust
kellelegi v�i millelegi? Ja lausa ka sellises olukorras, kus
teile p��takse teha v�i on reaalselt haiget tehtud?
V�i ikka j��des n�. vaatlejaks enamuses olukordades ja suhetes,
mis tagab siis seesinase mingi... sisemise rahulikkuse ja koguni
heaolu?
V�i siis ikka need eespool kirjeldatud t�helepanu suunamise
harjutused?
/Neid proovin ka/
V�i mis te veel teete oma ego taandamiseks?
See on mulle v�ga v�ga huvipakkuv.
Sest mul on t�itsa nagu omaette v�ike eesm�rk see oma ego
vaatlus ja selle kohatise punnitamisega siiski ka �htteist
t�husamat ette v�tta.
Niiet iga n�u kulub �ra. : )
Hirmu suhtes aga... hm. Isegi vaid 2 p�eva jutti hirmu tunda on
siiski p�ris karm.
Hirm on tegelikult samuti selline suur ja p�nev teema.
Eriti surmahirm (mille avaldumisvorme me ilmselt ei tajugi
k�ikide nende oma tavafoobiate ja muu kummalise k�itumuslikkuse
taga).
Mis suhetes sellega olete?
Naut
11 May, 04:32:45
Tsitaat:
... saab kasutada nii f��siliste kui ps�hholoogiliste valude
puhul. Samuti kui m�istus on �liaktiivne ja n�iteks oleks vaja
magama j��da.
Kui keegi on t�hele pannud, siis tugev f��siline valu on jah,
suht j�le asi, kuid... annab v�ga autentse kogemuse, kuidas olla
"siin ja praegu". Sest tugeva valuaistinguga kontsentreeritud
suunaga kuskile kehapunkti on olla kuskil mujal ja teisel ajal..
see on praktiliselt v�imatu.
Valu on enesekeskne ja edev "as hell". Ehk siis korrutab
nonstop: "mina, mina, mina!"
: )
loffe
&#128269;Quote from: Naut on 11 May, 02:23:04
Tsitaat:
Samas.. v�ib see k�ik samas olla ja seda k�ike teha ja
hops.. j�uad t�epoolest ka sinna �rkamisse.
On siin �ldse mingeidki n�. reegleid?
V�i iga �rkamine ja selle tee on siiski �dini unikaalne?
Tee on unikaalne bioloogilise keha ja sellega kaasas k�iva
energias�steemi ning persooni t�ttu. Ja j�tkub olema m�nes
m�ttes unikaalne sest peale �rkamist on vaja ju suhestuda
maailmaga ja see k�ib l�bi keha ja persooni. K�ll on aga sellel
teel mingid teatud punktid mida l�bime ja mis on seev�rd
sarnased, et on olemas erinevad �petused. Kuna aga jutt k�ib
konseptsioonide v�liistest tajudest siis iga �petus r��gib oma
nurga alt, oma terminitega, sest tajud on sarnased �he v�i teise
tundega ja seda samaaegselt. Need tajud on t�pselt nii reaalsed
nagu me katsume oma k�tt v�i liigutame jalga. M�tete vaatlemine
on n�iteks tajutav sarnaselt nagu vaataks tee ��res p��sast. V�i
nagu taevas pilvi.
Reegleid m�ttes, et peab kindlasti mingit teed j�lgima? Selles
m�ttes ei tundu olevat kuid kuna me alustame punktist kus oleme
osaliselt v�i t�ielikult samastunud m�tete-konseptsioonidega on
vaja hakata sealt tagasi tulema. Esimene samm on m�ista
mitteduaalsust konseptsioonina. See iseeenesest eeldab mingit
valmidust juba ja t�hendab, et on juba piisavalt
teadlikkust(olevik, Hetk) mis tunneb �ra ennast �petuses.
Teiseks on praktikad ja mingi struktuur, plaan ja eesm�rk sest
me alustame m�istuse vaatepunktist ja seal on vaja mingisugune
kord ja s�bralik distsipliin luua.
R��giks eesm�rgist. Egoistlikule meelele meeldivad eesm�rgid mis
toovad kasu, v�imu, superkogemuse �hes�naga annavad v�imaluse
v�ita elus. M�nes m�ttes pole see halb ega hea vaid lihtsalt nii
n�eb egoistlik meel maailma. �rkamise puhul on parem valida
v�imalikult neutraalne eesm�rk. Buddha pakutud kannatustest
vabanemine on hea n�ide. Sellest ei saa egoistlik meel teha
uskumise objekti nagu on n�iteks taevasse minek v�i enda
j�rgmiseks eluks ettevalmistamine. Lihtne huvi on ka hea
eesm�rk.
Kui n��d meelde tuletada seda joonist mida ma siia postitasin
siis need pilud ringide sees esindavad info liikumist erinevate
sf��ride vahel. M�nel on need laiemad naturaalselt, m�nel
kitsamad. Ma kujutan ette, et seda ka l�bi praktikate arendada
aga ma ei tea seda. Need kes kogevad ingleid v�i �ksk�ik mida
saavad puhast informatsiooni l�bi nende pilude. Aga...
Me kirjeldame omavahel maailma l�bi konseptsioonide ja ilma me
ei m�istaks �ksteist. See t�hendab, et �ksk�ik millisest
kogemusest me r��gime, olgu see tavateadvusel v�i l�bi r�nnakute
saadu k�ib l�bi selle konseptsioonide filtri. Mida �hulisem see
filter on seda t�psemalt oskame edastada enda kogemust. Kui aga
filter tihe siis hakkab egoistlik meel saadud infot moonutama
endale vajalikus suunas. Ikka kasu, paremolemise, v�imu
eesm�rgil. �rkamise protsess tegeleb selle filtri
l�bin�gemisega.
Heaks progressi indikaatoriks on v�ime m�ttedeid peatada.
"Peatage maailm ma tahan maha minna!"
Quote from: Naut
Tsitaat:
Kas sellel vibratsioonil on ka n�iteks.. v�rv? Sruktuur?
Tihedus? Oled vaadanud?
V�i keegi teine on vaadanud? O11?
Ma pole visuaalidest olnud huvitatud ja olen neil lasknud minna
tavaliselt. Sisuliselt on need m�nes m�ttes t�lgendused ja mul
pole olnud vaja kirjeldada kellelegi eriti. V�iksin �elda, et
see on nagu v�li millel pole mingit vormi. Vibratsioon on tuntav
seoses enda v�ljaga. Kuigi jah kui ma m�tlen sellele siis meel
soovib anda mingit vastet ja v�ibolla oleks soe liivasarnane
v�li midagi l�hedast? Aga see on "nagu" selline.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Kas te, Loffe v�i Q11, praktiseerite oma ego murendamist
sarnasel printsiibil? Ehk siis lihtsalt saates armastust
kellelegi v�i millelegi? Ja lausa ka sellises olukorras, kus
teile p��takse teha v�i on reaalselt haiget tehtud?
V�i ikka j��des n�. vaatlejaks enamuses olukordades ja
suhetes, mis tagab siis seesinase mingi... sisemise rahulikkuse
ja koguni heaolu?
Kui me r��gime ps�hholoogilisest haiget tegemisest siis kerkib
k�simus, et kes on see kes saab haiget? V�tame n�iteks
lahkumineku kellestki. Miks me saame haiget? Me oleme
investeerinud enda aega, loonud tulevikuvisioone elust enda
peas, arvanud, et see mis on kestab igavesti. S�na otseses
m�ttes oleme loonud minapildi m�ttes ja identifitseerunud
sellega -mina olengi see ja selline on minu tulevik koos selle
ja sellega. Kui n��d j�rsku see minapilt kokku variseb ehk sureb
tunneme selle minapildi hirmu enda hirmuna kuna oleme samastunud
sellega. V�ib isegi �elda, et me oleme see hirm sellel hetkel.
See oli n��d egoistliku meele aspekt. Kui me t�esti armastame
kedagi siis me n�eme v�i tunneme miskil p�hjusel algallikat l�bi
teise nagu ma olen aru saanud. Kui me n��d oleme eraldatud siis
bioloogiliselt tunneme kurbust ja see on t�iesti ok ning vaja
l�bi tunda. Loomadki ju kurvastavad kui on lahutatud s�pradest,
poegadest v�i kaaslasest.
Ehk siis p��ab l�bi n�ha(olles vaatleja) egoistliku meele poolt
ja tunda l�bi bioloogilist. Kirjutades k�lab kuidagi tehislikult
aga praktikas on lihtsalt rohkem nagu suhtumine elusse.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Hirmu suhtes aga... hm. Isegi vaid 2 p�eva jutti hirmu tunda
on siiski p�ris karm.
Hirm on tegelikult samuti selline suur ja p�nev teema.
Eriti surmahirm (mille avaldumisvorme me ilmselt ei tajugi
k�ikide nende oma tavafoobiate ja muu kummalise k�itumuslikkuse
taga).
Mis suhetes sellega olete?
Evolutsiooni k�igus tekkis inimestel v�ime luua konseptioone.
See andis tohutu eelise teiste liikide ees ja arusaadavalt
hakati seda v�imet au sees pidama ja arendama. Kus on t�helepanu
sinna voolab energia ja �hel hetkel muutus see m�lestuste kogum
entiteediks kes hoiab ennast elus pidevalt vastandudes k�igele.
(piibellik paradiisist v�ljaheitmine - hea ja halva tundmise
puust s��mine) See entiteet n�eb maailma l�bi hea ja halva ning
tema hea on alati �ige ning halba ta ei taha endale. Algselt
bioloogiliselt on hirm keha reaktsioon ohusituatsioonile ning
peale igat kogemust peaks lihtsalt lahtuma. N��d kui egoistlik
meel(entiteet) on aktiivne siis ta loob hirmu konseptsiooni ning
nimetab hirmu halvaks ja arusaadavalt sest hirm kehaliselt
peakski olema ettevaatlikkusele �leskutse, liigi s�ilumise
eesm�rgil. Probleem tekib n��d sellest, et egoistlik meel oma
vastandumisega ei luba hirmu l�bi kogeda ja seel�bi see
salvestub kehasse ning muutud omakorda ise
entiteediks(pallikeseks). V�he sellest, kuna see salvestus on
seotud entiteediga ja m�istusega siis saab pallike kasutada
m�tlemist ning projitseerida ennast tulevikku v�i minevikku(mis
eksisteerib ainult m�tetes ja mitte reaalselt) ning l�bi selle
m�jutada keha viisil, et see arvaks olevat h�daohus.
Tekib kehaline reaktsioon -> ego vastandub -> hirm salvestub ->
pallike tunneb, et hakkab h��buma -> kasutab m�istust -> jaa
ts�kkel j�tkub...
Egoistlikku meel uurides ja l�bi n�hes hakkavad konseptsioonid
lahustuma ning me hakkame tundma hirmu otse. Nii nagu ta algselt
on. Lihtne kehaline reaktsioon mis on k�ll veidi ebamugav kuid
ainult kehaline reaktsioon ja ei midagi muud. Kui ma istun kodus
mugavalt sohva peal siis pole ju hirmu tundmine loogiline,
�htegi karu ega tiigrit pole n�htavusulatuses [Pilt: smiley.gif]
Ja siis me lihtsalt vaatleme seda reaktsiooni, pole probleemi,
pole vajadust p�geneda. See mis on salvestunud kehasse ja j��nud
l�bi tundmata kerib ennast niimoodi maha.
Egoistlik meel tunneb ainult vastandumist - p�genemine v�i
v�itlemine. Isegi sellest r��kimine tekitab ju koheselt
vastureaktsiooni.
Quote
Tsitaat:
Isegi vaid 2 p�eva jutti hirmu tunda on siiski p�ris karm.
Ja seda kahel p�hjusel. Esiteks egoistlik meel harjumusest karta
hirmu ja teine p�hjus on emotsionaalkeha �revus v�imaliku l�pu
ees.
Q11
Kas te, Loffe v�i Q11, praktiseerite oma ego murendamist
sarnasel printsiibil? Ehk siis lihtsalt saates armastust
kellelegi v�i millelegi? Ja lausa ka sellises olukorras, kus
teile p��takse teha v�i on reaalselt haiget tehtud?
�Ego murendamine� sellisel juhul t�hendab � Ego �ritab egot
muuta.
Mina ei praktiseeri midagi teadlikult. Mulle tundub, et see
l�heb samasse kategooriasse nagu astraali �harjutamine�. Ehk
siis mul oli v�ike �h��l� peas � ��ra p��a seda harjutada, muidu
ei suuda sa enam kunagi magama j��da�.
Surmahirmu kogeb inimene maksimaalselt siis kui toimub n�
kundalini vale t�us. �Kuum jutt� p�letab n�rvis�steemi l�bi aga
Energia ei saavuta Hetkes eneseteadvust (Deemon ei �rka).
�Et siis algeselt on usk... �igemini arusaam, teadmine..., et me
pole vaid keha, et me oleme igavikulised ja sel juhul n�iteks
keha surm pole ka t�epoolest midagi l�plikku ja totaalset...�
Eiei...usku seal ei ole. Ego v�ib k�ll niimoodi m�elda ja loota,
sest tema on s�ndinud. Mina (Hetk) aga pole kunagi s�ndinud.
Sellet�ttu Ta ei tunne surma.
�Samas just astraalr�nnak annab t�epoolest eelduse uskumaks, et
me pole vaid meie keha.�
J�llegi...Sa n��d pead Uneseisundit reaalseks( kogemus sellest
muidugi on)
Vaata see �tlus �kui n�ed jeesust v�i budat, siis l�� nad maha�
sobiks siia.
S�gav Uni on Minale samamoodi nagu �rkvelolek v�i Uneilm. Ehk
peaks tegema teema pealkirjaga �S�gav Uni� kus selle seisundi
�le arutleda.
Sest ma kipun jah aegajalt teemast k�rvale kalduma...
Naut
&#128269;Quote from: loffe on 11 May, 08:49:59
Tsitaat:
V�iksin �elda, et see on nagu v�li millel pole mingit vormi.
Vibratsioon on tuntav seoses enda v�ljaga. Kuigi jah kui ma
m�tlen sellele siis meel soovib anda mingit vastet ja v�ibolla
oleks soe liivasarnane v�li midagi l�hedast? Aga see on "nagu"
selline.
Ha! Votvot. V�ga sarnane mu enda "n�gemistele".Kuid jah, ma olen
selline uudishimulik (mingil p�hjusel) ja seega n�iteks mingi x
t�hjav�lja n�gemisel tekib ikkagi himu nina ka h�sti l�hedale
panna. Sest tihtilugu v�ib sedaviisi silmitsedes avastadagi seal
p�hklikoores terve universumi v�i kuskil kellakapis mingi
kellakummardajate kuningriigi (see viimane oli vist "Mehed
mustas" �ks fragment?).
No jah, liigselt detailidesse minekul ehk j�lle v�ib �ldpildi
kaotada....
Aga siis v�ib j�lle paar sammu selle panoraamvaate tagasi
saamiseks tagasi astuda, kas pole?
Samas ok, j�uan sinna, kuhu j�uda taha: ehk siitki nagu tuleb
servapidi see va ego teema ikkagi sisse. Ehk siis seesama: ego
tahab, et ego teeks seda-toda, sest see on justkui kasumlik.
Siin mul on paar k�simust.
&#128269;Quote from: loffe on 11 May, 08:49:59
Tsitaat:
R��giks eesm�rgist. Egoistlikule meelele meeldivad eesm�rgid
mis toovad kasu, v�imu, superkogemuse �hes�naga annavad
v�imaluse v�ita elus. M�nes m�ttes pole see halb ega hea vaid
lihtsalt nii n�eb egoistlik meel maailma. �rkamise puhul on
parem valida v�imalikult neutraalne eesm�rk.

No mingite negatiivsete ilmingute puhul on jah, pilt justkui
selgem kuidagi. �ra anna hinnanguid, �ra ole pahatahtlik, �ra
vingu, �ra laima. �ra valeta (ka endale) jne jne, sest muidu n�.
popis keeles v�ljendatuna vibratsioonid l�hevad alla. Kui aga
vibratsioonid on madalad, siis on meel tusasem, igasugu
jamad/konfliktid/hirmud kergemad tulema, lisaks kere hakkab
kergemini valutama, j�udu pole ja �le�ldse nagu JAMA.
Selge see, et iga mingitki anal��siv�imet omav inimene sooviks
sellisest jamast siiski ja ikkagi kuidagi vabaneda. Ja see akt
on siis ka t�epoolest igas m�ttes ikkagi KASUMLIK meile. Sest
ilus, terve ja rikas olla on ju iga kell ikkagi parem
(kasumlikum) olla, kui vaene, �nnetu ja haige. Kas pole? : )
Ja siit j�uamegi (kahjuks jah, siiski endiselt duaalsete)
parameetriteni, milleks on �helt poolt keha ja vaimu tunnetuslik
positiivne olek (heaolu, meelerahu, tasakaalutunne, �ndsusetaju
jne) ja sellele vastanduv negatiivne seisund (�rritus, sisemine
segadus, hirmud, inetud m�tted jne).
Ehk kas siis t�epoolest igasugune hinnangu andmine (ka
positiivne) v�i haeolu taotlus on n�. l�ks? Sest meie olemus
(ego?) siiski ju TAHAB midagi. Isegi kui ta TAHAB vabaneda
kannatustest ja tunda end h�sti, tunda end lihtsalt
m�nusa(ma)lt.
No toome n�itena Tolle selle vihmasaju momendi. Et olles
�rganud, ei anna me v�idetavalt vihmasajule enam hinnanguid
a'la: "oh, kuram, j�lle sajab, ei saa randa minna". V�i ka:
"vihma sajab, k�ll on �ge, n��d ma ei pea t�na peenraid kastma!"
Ehk siis ilma sellise hinnangulisuseta me lihtsalt
konstanteerime: "sajab vihma". Ja k�ik. Sellega oleme siis n�.
neutraalsed vaatlejad.
Ja siin nagu siiani ongi nagu v�ike paradoks minu jaoks. Ehk
siis: kui minus poleks taotlust midagi paremustada endas, siis
ma ka ei liiguks ju edasi. Ei progresseeruks, ei areneks, ei
valgustuks. Sest just soovist ehk TAHTEST ennast paremustada,
toimub ka t�uge arengule. Mh?
Kus on see piir, kus r��gib ego v�i kus lihtne inimlik/jumalik
�htsuseigatsus mingi osa meis �le v�tab?
Lisaks olen t�epoolest viimasel ajal ka ise mingis
pooleufoorilises seisundis, kus nagu enamik asju tekitab
pidevalt suhtkoht �leva emotsiooni, et "wau, �ge!" v�i "oi, kui
huvitav!". Justkui avastad uuesti maailma. Olgu selleks siis
vihm v�i p�ike v�i torm v�i kassi nurrumine v�i isegi, kui
hammas on valutanud. Ehk siis justkui kaldudes sellega liiga
positiivseks? Kuidas sellega? Ikkagi paha, et "liiga"? Peaks
olema n�. tasakaalus? Nagu... neutraalne?
V�imalik muidugi, et minus k�neleb levinud m�ttemallina siin
puht arutlushuvilisena see stamp, et s�na "neutraalne" seostub
servapidi (ja vanaviisi) ikkagi ka s�non��miga "�ksk�ikne"....
Kuigi siin juba mingid nihked siiski on. : )
&#128269;Quote from: loffe on 11 May, 08:49:59
Tsitaat:
Esimene samm on m�ista mitteduaalsust konseptsioonina. See
iseeenesest eeldab mingit valmidust juba ja t�hendab, et on juba
piisavalt teadlikkust(olevik, Hetk) mis tunneb �ra ennast
�petuses. Teiseks on praktikad ja mingi struktuur, plaan ja
eesm�rk sest me alustame m�istuse vaatepunktist ja seal on vaja
mingisugune kord ja s�bralik distsipliin luua.
Jah, v�ga hea. Aga see esimene samm. Siin on ikka pigem selliste
filosoofilste m�lgutuste tee? V�i siiski ka praktikad? Millised?
On keegi siin p�ris mingit "oma" leidnud ehk?
�he variandina ja nagu eespool oli mainitud, on tihtilugu selle
nn. nihke tekkeks vajalikud suuremad vapustused. Jah, olen n�us.
Valu (kas hingevalu v�i ka f��sline) on mingis skaalas niiv�rd
tugev ja meie enamikku meeli h�lmav tajumus, et oleks loogiline
j�reldada, et ilma "m�rki maha j�tmata" see ei m��du. Suurimad
vapustused tunduvad (eriti tagantj�rgi) olevat ka k�ige suuremad
�petajad ja kogemusena tihti lausa unikaalsed. Kuigi �nnetused
v�ivad ka inimest siiski muserdada ja murda ja sisulisest
kvalitatiivsest �mbers�nnist siis sel juhul eemaldutakse
hoopis...
Veel oli mainitud kundalini �ratamise praktikaid. Jah, seda
teemat ilmselt on palju lahatud ja sellest leidub iga soovija ka
rohkelt materjale.
Veel midagi?
Ehk siis nagu mainisin, on igasuguseid vaimseid praktikaid,
abivahendeid, riituseid ja nippe meeletutes kogustes suurtest
usukonfessioonidest v�ikeste esoteerikalavkadeni. Ja k�ik nad
rohkem v�i v�hem �tlevad sama: "Vali meid, meiega saad �ndsaks!
Meie ravime su terveks! Meiega saad taevasse!" ( v�i muudmoodi
�gedat manti lubades. : ) Printsiip "sai saia" vastu on siin
suht levinud ideoloogia. Jumalak�sitluseni v�lja.
/kuskil teemas seda juba tiba lahkasin.../
Samas selles virrvarris ongi ka t�epoolest otsival inimesel
suhteliselt keerukas orienteeruda ja taas v�ib hingearengu
asemel saada heal juhul v�ikese ajupesu ja pettumuse v�i
halvemal juhul mingi egregori "klapistatud" programmeerituse.
Mis siin siis aitaks?
V�i tuleks sellisest v�lisest tilulilust (misiganes uhkete
fassaadide taga) ka siiski distantseeruda?
V�i taaskord: "miski pole halb, kui seda pole liiast"- ? : )
&#128269;Quote from: loffe on 11 May, 08:49:59
Tsitaat:
Kui n��d meelde tuletada seda joonist mida ma siia
postitasin siis need pilud ringide sees esindavad info liikumist
erinevate sf��ride vahel. M�nel on need laiemad naturaalselt,
m�nel kitsamad. Ma kujutan ette, et seda ka l�bi praktikate
arendada aga ma ei tea seda. Need kes kogevad ingleid v�i
�ksk�ik mida saavad puhast informatsiooni l�bi nende pilude.
Aga...

Jah, k�gelesingi just selle toa ukse vahel, et ehk on mingid
praktilised "nipid" nende pilude avardamiseks. Praktik nagu ma
olen ehk natuke t�dinenud liig�mmargusest esoteerilisest blaast.
Kuigi v�imalik lihtsalt, et olen mugav kut mauk ja ei viitsi
"tavakorras" siiski aiva pea peal seista ja mantraid m�miseda.
Kuidagi... ei tundu mu kehale see siiski... orgaaniline, kui aus
olla.
Jah, praktiseerinud olen muidugi sedagi, katsetaja nagu olen, et
ikkagi ise kogeda ja tunnetada, et misv�rk siis ikkagi on.
Samas... parema kehatunnetuse andis see kindlasti, ei eita.
/Sellest k�igest tegelikult on ka oma n�. alternatiivteooria, et
k�ik, mis �hel pool ekvaatorit on osaliselt justkui inimese
dna-sse kirjutatud l�bi kultuuri ja kontinentaalse konteksti
(idamaa filosoofiad ja praktikad) on n�iteks Euroopas (ja eriti
p�hjamaades) natuke ikkagi sinna trendiliikumiste alla
potsatanud, kuid... mitte ehk jah, �rgomaselt ja l�puni
kohanduv.
Kes teab...
&#128269;Quote from: loffe on 11 May, 08:49:59
Tsitaat:
Ma kujutan ette, et seda ka l�bi praktikate arendada aga ma
ei tea seda. Need kes kogevad ingleid v�i �ksk�ik mida saavad
puhast informatsiooni l�bi nende pilude. Aga...
Jah, seal on t�epoolest palju "aga"-sid. Ja isegi mitte
otseselt kontseptsioonide filtri l�bi.Mu enda kogemus �tleb, et
sealpool (astraalmaailmas) on ka t�esti palju... no �tleme
kamoflaa�ilist. Ehk k�ik, mis s�tendab, pole kaugeltki mitte
kuld.
Kuid sellest olen oma Teejuhtide teemas (teises foorumis)
m�nev�rra r��kinud. Ehk siis, et ka seal on nn. orkilendamised
suht kerged tulema, kui ei osata olla t�helepanelik.
Samas... jah. Nagu mainisin, mingi v�ime kanaldada v�i kontakte
luua ei anna siiski automaatset priip��set �rkamiseks. Kuid...
nii nagu k�ik muugi, v�ib olla siiski �heks teguriks, sest
t�esel h��lestusel hakkavad inimese peenkehad n�. ikkagi
uutmoodi vibreerima ja sealt on ehk ka natuke kergem siis �ra
t�ugata.
Ehk siis vestlused oma K�rgema Minaga v�i ilusate ning t�este
Teejuhtidega on alati avardavad ja toredad.
/See oli reklaam. : DD /
&#128269;Quote from: loffe on 11 May, 08:49:59
Tsitaat:
Kui me n��d oleme eraldatud siis bioloogiliselt tunneme
kurbust ja see on t�iesti ok ning vaja l�bi tunda. Loomadki ju
kurvastavad kui on lahutatud s�pradest, poegadest v�i
kaaslasest. Ehk siis p��ab l�bi n�ha(olles vaatleja) egoistliku
meele poolt ja tunda l�bi bioloogilist.

See moment oli minu jaoks ikka muidugi lohutav.
Et lihtne huvi (uudishimu?) on ok. : )
Ait�h.
Naut
&#128269;Quote from: Q11 on 11 May, 08:57:39
Tsitaat:
�Ego murendamine� sellisel juhul t�hendab � Ego �ritab egot
muuta.
See oli hea lause. : )
Kuid v�ikese m�tete lisavirrvarri suutis minus siiski ka
tekitada.
Sellest oli siis ka eelmises postis juttu, et kus on tahe
kasumlikkust taotlev egost l�htuvalt ja kust juba...
jumalaplaaniline. �tleme nii.
&#128269;Quote from: Q11 on 11 May, 08:57:39
Tsitaat:
J�llegi...Sa n��d pead Uneseisundit reaalseks( kogemus
sellest muidugi on)
Vaata see �tlus �kui n�ed jeesust v�i budat, siis l�� nad
maha� sobiks siia.
S�gav Uni on Minale samamoodi nagu �rkvelolek v�i Uneilm.
Ehk peaks tegema teema pealkirjaga �S�gav Uni� kus selle
seisundi �le arutleda.
Sest ma kipun jah aegajalt teemast k�rvale kalduma...[Pilt:
smiley.gif]
Astraali all ehk sobiks sellest r��kida?
Ma ikka p��an j�lle k�ike nagu kompaktsemana hoida.
: )
Q11
Siin ma olen ebakindel. Et kuidas inimestel �rkamine oleks. Naut
tunneb oma k�si t�en�oliset nagu mina, jalgu ka. Aga juba sealt
�k�hutundest� ma hakkan kahtlema. S�da on Tal vasakul
pool(vist). Kurgu koht pole ehk nii blokeeritud (Nagu OP-il
�Suured poisid ei nuta�).
Ma ei ole muundumise spets aga mingil m��ral arvaksin
niimoodi...
Poisil �ma seda tahaksin...aga ei tea miks?�
T�drukul �ma seda tahan, sest lihtsalt tahan�
Valgustumisel muidugi kaob �ra sugu aga mismoodi ta siis
erinevalt mehel ja naisel toimub on ikkagi protsessina vist
erinev?
Ehk Loffe oskab siin s�na sekka �elda?...
loffe
Tsitaat:
Naut: No mingite negatiivsete ilmingute puhul on jah, pilt
justkui selgem kuidagi. �ra anna hinnanguid, �ra ole
pahatahtlik, �ra vingu, �ra laima. �ra valeta (ka endale) jne
jne, sest muidu n�. popis keeles v�ljendatuna vibratsioonid
l�hevad alla. Kui aga vibratsioonid on madalad, siis on meel
tusasem, igasugu jamad/konfliktid/hirmud kergemad tulema, lisaks
kere hakkab kergemini valutama, j�udu pole ja �le�ldse nagu
JAMA.
Selge see, et iga mingitki anal��siv�imet omav inimene
sooviks sellisest jamast siiski ja ikkagi kuidagi vabaneda. Ja
see akt on siis ka t�epoolest igas m�ttes ikkagi KASUMLIK meile.
Sest ilus, terve ja rikas olla on ju iga kell ikkagi parem
(kasumlikum) olla, kui vaene, �nnetu ja haige. Kas pole? : )
Jah t�si. Kuid kui r��kida kannatustest vabanemisest kui
eesm�rgist siis egoistlikult meelel on raske sellest teha
"jumalat". Ma usun kannatustest vabanesmist ei k�la sugugi nii
h�sti kui ma usun, et l�hen paradiisi v�i ma usun, et saaavutan
valgustuse. Viimase �mber on egol lihtne ehitada identiteeti ja
ette kujutada milline see paradiis v�i valgustumine v�lja n�eb.
Kannatustest vabanemine ja meelerahu on lihtne ja selge kuigi ka
selle �mber p��ab ego identiteeti ehitada. Eeesm�rk langeb
mingil hetkel �ra kuid on vajalik niikaua kuni ego on
juhiistmel.
Quote from: Naut
Tsitaat:
No toome n�itena Tolle selle vihmasaju momendi. Et olles
�rganud, ei anna me v�idetavalt vihmasajule enam hinnanguid
a'la: "oh, kuram, j�lle sajab, ei saa randa minna". V�i ka:
"vihma sajab, k�ll on �ge, n��d ma ei pea t�na peenraid kastma!"
Ehk siis ilma sellise hinnangulisuseta me lihtsalt
konstanteerime: "sajab vihma". Ja k�ik. Sellega oleme siis n�.
neutraalsed vaatlejad.
Ja siin nagu siiani ongi nagu v�ike paradoks minu jaoks. Ehk
siis: kui minus poleks taotlust midagi paremustada endas, siis
ma ka ei liiguks ju edasi. Ei progresseeruks, ei areneks, ei
valgustuks. Sest just soovist ehk TAHTEST ennast paremustada,
toimub ka t�uge arengule. Mh?
Kus on see piir, kus r��gib ego v�i kus lihtne
inimlik/jumalik �htsuseigatsus mingi osa meis �le v�tab?
Konseptsioonina on seda peaaegu v�imatu m�ista. Duaalsus eeldab,
et kui asi on hea siis ta ei saa olla halb ja vastupidi.
Vaatleja on nagu lisadimensioon. K�ik lihtsalt kerkib
"vaatev�lja" asjad toimuvad, persoon liigitab asju heaks ja
halvaks, omab arvamusi, emotsioonid kerkivad ja langevad kuid
k�ik see pole enam nii t�sine ja kaasakiskuv vaid m�nguline.
S�na otseses m�ttes vaatleja ei l�he kaasa eluga vaid kogeb elu
- "n�eb l�bi". Idee pole mitte kogeda vaid "h�id" emotsioone ja
vastanduda "halbadele" vaid lubada elul juhtuda. Samal ajal aga
kui me oleme vaatleja positsioonis oleme me ka k�ik muu - ego,
persoon, keha.
N��d aga on p�hkel, et mida siis teha kui pole vahet kus olla ja
tunne on nagu oleks kodus. Mis on siis m�te �ldse midagi teha
kui kogu aeg on rahu hinges?
Siin oleks vaja r��kida algatuseks mis on ego motiiv
edasiliikumiseks. P�him�tteliselt kuna ego on pidevast rahutuse
seisundis siis p��ab ta leida �nne ja rahu v�lisest ja kiindub
loodetavasse tulemusse. Kui ma selle saan tehtud siis ma olen
rahul. Kui ma k�vasti teen t��d ja teenin palju raha siis saab
k�ik korda. Kui ma saan endale selle kaaslase siis elu saab
korda. Ja kui juhuslikult l�hebki asi plaanip�raselt siis veidi
aja m��dudes tundub, et midagi oleks nagu ikka viltu. Ok vaatame
j�rgmise eesm�rgi mille l�pptulemus teeb mind �nnelikuks. Ja nii
edasi ja edasi. Kui ma vaid selle veel saan...
�rgates nihkub t�helepanu l�ppesm�rgilt tegemisele endale. Iga
hetk hakkab m�nu pakkuma kui midagi teha. Muidugi mitte iga t��
v�i tegevus ja siis tekivadki eelistused, et mida mulle meeldib
teha ja hakkab rohkem just seda tegema. Lihtsalt tegemise p�rast
mitte lootusest saavutada midagi. Ja kui juhtub, et saavutame
siis on see emotsioonina kirss tordil. V�ibolla huvitume
teadusest, v�ibolla hakkame aias maasikaid kasvatama, mine tea
mis meeldib. See annab lisaks rahule veel m�nusa tegemise tunde.
Tolle r��kis, et sellel hetkel voolab meist v�lja puhta oleviku
energia voog ja talletub sellesse mida me teeme, v�ibolla on see
nii.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Lisaks olen t�epoolest viimasel ajal ka ise mingis
pooleufoorilises seisundis, kus nagu enamik asju tekitab
pidevalt suhtkoht �leva emotsiooni, et "wau, �ge!" v�i "oi, kui
huvitav!". Justkui avastad uuesti maailma. Olgu selleks siis
vihm v�i p�ike v�i torm v�i kassi nurrumine v�i isegi, kui
hammas on valutanud. Ehk siis justkui kaldudes sellega liiga
positiivseks? Kuidas sellega? Ikkagi paha, et "liiga"? Peaks
olema n�. tasakaalus? Nagu... neutraalne?
V�ti on lihtsalt teadlik olemine. �ksk�ik milline emotsioon
kerkib meie ette lihtsalt tasub olla teadlik. Reaalsus on, et
see emotsioon on n��d siin ja praegu. Miks mitte see siis
teadlikult l�bi kogeda?
Quote from: Naut
Tsitaat:
Tsitaat:
loffe: Esimene samm on m�ista mitteduaalsust
konseptsioonina. See iseeenesest eeldab mingit valmidust juba ja
t�hendab, et on juba piisavalt teadlikkust(olevik, Hetk) mis
tunneb �ra ennast �petuses. Teiseks on praktikad ja mingi
struktuur, plaan ja eesm�rk sest me alustame m�istuse
vaatepunktist ja seal on vaja mingisugune kord ja s�bralik
distsipliin luua.
Jah, v�ga hea. Aga see esimene samm. Siin on ikka pigem
selliste filosoofilste m�lgutuste tee? V�i siiski ka praktikad?
Millised? On keegi siin p�ris mingit "oma" leidnud ehk?
See oleneb milline on persoon. Minule meeldib praktiline pool ja
kuulasin/kuulan meelsalt ego t��p�him�tteid k�sitlevaid
loenguid.
Kui me astume v�lja elu vaid konseptsioonidena n�gemisest siis
k�ik elus muutub praktikas. Minu jaoks on n�iteks praegu siin
vastamine praktika. Vaatlen �rksalt kas ja kuna ego pead t�stab
ning ennast guruks nimetab [Pilt: cheesy.gif] Homme on objekti
koosolek ja j�rgmine praktika - rahumeelselt �hise keele
leidmine.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Ehk siis nagu mainisin, on igasuguseid vaimseid praktikaid,
abivahendeid, riituseid ja nippe meeletutes kogustes suurtest
usukonfessioonidest v�ikeste esoteerikalavkadeni. Ja k�ik nad
rohkem v�i v�hem �tlevad sama: "Vali meid, meiega saad �ndsaks!
Meie ravime su terveks! Meiega saad taevasse!" ( v�i muudmoodi
�gedat manti lubades. : ) Printsiip "sai saia" vastu on siin
suht levinud ideoloogia. Jumalak�sitluseni v�lja.
/kuskil teemas seda juba tiba lahkasin.../
Samas selles virrvarris ongi ka t�epoolest otsival inimesel
suhteliselt keerukas orienteeruda ja taas v�ib hingearengu
asemel saada heal juhul v�ikese ajupesu ja pettumuse v�i
halvemal juhul mingi egregori "klapistatud" programmeerituse.
Mis siin siis aitaks?
V�i tuleks sellisest v�lisest tilulilust (misiganes uhkete
fassaadide taga) ka siiski distantseeruda?
V�i taaskord: "miski pole halb, kui seda pole liiast"- ? : )
�ra tunda ja mitte kaasa minna. �hisnimetajad on alati: ainult
meie t�de on �ige ja teised ei tea mida teevad, oled millegi
k��sis ja ainult meie saame p��sta, muud pole vaja kui ainult
usku jne. P�him�tteliselt hirmu taktika on kaugelt n�ha.
Vaata �petuste poole mis �tlevad: meid pole vaja uskuda - proovi
ja katseta ning n�ed ise.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Tsitaat:
loffe: Kui me n��d oleme eraldatud siis bioloogiliselt
tunneme kurbust ja see on t�iesti ok ning vaja l�bi tunda.
Loomadki ju kurvastavad kui on lahutatud s�pradest, poegadest
v�i kaaslasest. Ehk siis p��ab l�bi n�ha(olles vaatleja)
egoistliku meele poolt ja tunda l�bi bioloogilist.

Siin ma ikka t�psustaks: igasugune emotsionaalsus pole
siiski nagu �rganule, egost vabanenud inimesele enam loomuomane?
Nagu n�iteks kurbus? Ja seega ka r��m? On ju viimanegi ikkagi
emotsioon. V�i siiski �ks on nagu neid meie vibratsioone n�.
alla viiv (pole ok) ja teine t�stev ja seega bro?
/Kuigi samane k�simus mul oli ka eespool ��riveeri juba
olemas./
Emotsioonid k�ivad bioloogilise kehaga kaasaas. Vahe on selles,
et "teravus" kaob ja tuleb "s�gavus". Kogeb rohkem kehaga
emotsioone. Selles m�ttes pole vahet mis vibratsiooniga on kui
kehasse ei salvestu. J�rgmine hetk peale kogemist on taas puhas
leht.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Isegi olen �ra tabanud, millised on need k�ige suuremad
"triggerid" mu jaoks on.
N�iteks on esikohal selline asi nagu loomade suhtes
teostatud inimpoolne v�givald v�i kolekohtlemine..
Siin jah, tunnen tihti nagu minestuseelset seisundit, kus
justkui ei suuda kogu selle teemaga seonduvat n�. enda jaoks ka
pealmisel tasandil l�bit��tada....
Sa v�id kasutada seda energiakeha tunnetamist sellisel puhul.
Alguses ei tule meelde enne kui p�rast emotsionaalkeha �rkamist
ja v�id siis proovida ning v�ibolla tunned rasket surinat mis
vaikselt lahtub. Niimoodi harjutades �hel hetkel "�rkad" keset
draamat �les. See on kummaline kogemus esmalt. Draama k�ib edasi
aga sina oled seal ja vaatad kuidas see t��tab. V�ibolla alguses
kohkud aga m�nel juhul ajab lihtsalt naerma.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Kuid siin ma t�esti olen �he praktilise moooduse v�i meetodi
enda jaoks ka leiutanud.
Ja mul see kuidagi ikka... toimib.
Kui on huvi, v�in kirja panna.
Muidugi pane. Praktikad on huvitavad.
#Post#: 60--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:33 am
---------------------------------------------------------
aut
M�NGULINE. Jep. : )
Tsitaat:
loffe: Tolle r��kis, et sellel hetkel voolab meist v�lja
puhta oleviku energia voog ja talletub sellesse mida me teeme,
v�ibolla on see nii.
Jajah. Ilus. Ma nimetasin seda isekeskis reaalsuse laadimiseks
loomes (olgu siis sihtm�rgiks objektid v�i suhted v�i s�ndmused
vms).
Kusjuures see voo talletus on alati vastastikune, eks. Laed ise
ja saad sellega ka vastulaetud.
Mis sellise voo soodsamalt kelleski tekitavad, selle tunneb
iga�ks ise �ra ja ilmselt on s�gavalt individuaalne.
Igal juhul vahest on need v�gagi lihtsad asjad. Kas pole?
Tsitaat:
loffe: Emotsioonid k�ivad bioloogilise kehaga kaasaas. Vahe
on selles, et "teravus" kaob ja tuleb "s�gavus". Kogeb rohkem
kehaga emotsioone. Selles m�ttes pole vahet mis vibratsiooniga
on kui kehasse ei salvestu. J�rgmine hetk peale kogemist on taas
puhas leht.
Helgete tunnetega on siiski kuidagi... keerukam. Sa ei leia? No
et needki ei salvestuks. Mh?
N�iteks sellesama hommikuse vihma l�hna meenutades l��b ka �htul
korraks seest m�nusalt sillerdama. Aga kuna meenus, siis
j�relikult salvestus...?
On siis m�nusad m�lestused �le�ldse n�. out n�htus?
V�i ei saanud ma aru...
Naut
Valusamate ja t�likamate tunnetega jah, p��ad neid siiski mitte
endasse lukustada, kui kord juba neid oled �ppinud endas n�gema.
Seda k�ll. Eriti kui need tunded p�imuvad ka varasema (juba
peidus oleva) samastuva keham�luga. Just, need pallikesed siis.
Ilmselt aitavad sellised j�lgimis- ja l�dvestustehnikad siin
t�epoolest. V�i ka lihtsalt hingamised (ilma hinge kinni
pidamata), see on justkui k�ige lihtsam n�. esmaabivahend.
Kui aga ikka nagu tunned, et asi j��b sisse keerlema-painama,
siis nagu tuleks ka kuidagi kontsentreeritumalt see vaatlus ikka
jah, ette v�tta. Muidu v�ibki ikka p�ris pikalt sellesse n�.
p�herdama j��da. See on t�epoolest kogetud ja korduvalt.
Mul aitabki siin aga kuidagi rohkem igasugune pildiline kujustus
siiski. Olgu v�i see, kui m��da oma n�rvil�pmeid raketiga ringi
s�idad ja seda valukohta p��ad sisikonnas �les leida. Eriti fun
on, kui m�ni muhe Teejuht ka kaasas on. Juba sellise pildi
loomine v�tab sedasama sisedramaatikat kohe v�hemaks. : )
Tsitaat:
loffe: Niimoodi harjutades �hel hetkel "�rkad" keset draamat
�les.
See on jah, p�ris t�hus. Ja ajab t�epoolest ka naerma. : )
See mu enda kokkupandud tehnika on ka selline pigem
visuaal-uurimuslik meeleruumim�ng. Kuigi... teeselda... v�i
n�idelda seal eriti siiski pole soovitav.
�igemini siis pole sellest kasu.
Selle kirjapanekuga l�heb mul aga tiba aega, ma arvan.
loffe
Tsitaat:
Naut: Mis sellise voo soodsamalt kelleski tekitavad, selle
tunneb iga�ks ise �ra ja ilmselt on s�gavalt individuaalne.
Igal juhul vahest on need v�gagi lihtsad asjad. Kas pole?
Jah lihtsad asjad. K�ik asjad muutuvad lihtsamaks. Teeb just
seda �hte asja mis on enda ees ja muu ei oma v�ga t�htsust.
N�iteks t�htaeg hakkab l�henema ja on kiire mingi asjaga. See
kiire kaob kuidagi �ra. Lihtsalt teeb omas tempos muretsemata
t�htaja p�rast, sest t�htaeg saabub niiehknii kas muretseda v�i
mitte. Miks mitte siis ebavajalik �ra j�tta.
Quote from: Naut
Tsitaat:
Tsitaat:
loffe: Emotsioonid k�ivad bioloogilise kehaga kaasaas.
Vahe on selles, et "teravus" kaob ja tuleb "s�gavus". Kogeb
rohkem kehaga emotsioone. Selles m�ttes pole vahet mis
vibratsiooniga on kui kehasse ei salvestu. J�rgmine hetk peale
kogemist on taas puhas leht.
Helgete tunnetega on siiski kuidagi... keerukam. Sa ei leia?
No et needki ei salvestuks. Mh?
N�iteks sellesama hommikuse vihma l�hna meenutades l��b ka
�htul korraks seest m�nusalt sillerdama. Aga kuna meenus, siis
j�relikult salvestus...?
On siis m�nusad m�lestused �le�ldse n�. out n�htus?
V�i ei saanud ma aru...
Ma j��ksin v�ib-olla vastuse v�lgu heade tunnete koha pealt kuna
minu emotsionaalkeha on valdavalt "negatiivsetest"
emotsioonidest �les ehitatud ja olen selle poolega tegelenud. Ei
tahaks r��kida asjadest mida ei m�ista k�ige paremini.
Ma k�ll arvan, et kui r��kida emotsioonidest siis parem on kui
talletuvad suhteliselt positiivsed ja veel parem kui ei talletu
�ldse. Selles m�ttes, et see mitte talletumine on pigem
automaatne kui me oleme vaatleja. Sellisel puhul meel ei jookse
ei minevikku ega tulevikku v�ga tihti ja oleme praeguses,
emotsioonid t�usevad - kogeme l�bi ja l�heme edasi. M�lestused
talletuvad ja neid saab kutsuda vajadusel esile aga need pole
enam emotsioonidega seotud vaid h�sti selged ja konkreetsed.
Ego n�eb maailma l�bi konseptioonide ja sildistab, v�rdleb,
hindab igat hetke varasemate m�lestuste p�hjal. Samuti lahjendab
iga kogemust eelarvamustega ning muudab tuhmiks. Hetkes olles on
iga kogemus uus, igal hetkel. Kunagi ei ole igav.
M�letan kuidas tee alguses k�ndisin pargis ja j�rsku nihkusin
s�gavamale. Vaatasin kruusateed ja imestasin - poleks nagu
kruusa elu sees n�inud. Nii detailne, erinevad kivikesed,
v�rvid, kuidas valgus m�ngis. Ja siis oli nihe tagasi ning
�mbrus oli taas "tavaline". Kruus selline nagu ma kogu aeg
n�inud - ebahuvitav.
Q11
Jah...Loffe r��gib ikka p�ris h�sti. Kellel �rkamise huvi , siis
tasuks teda lugeda. Ja pealeselle tundub, et Loffel on ka tugev
praktiline pool edasi anda...
loffe
15 May, 23:16:03
Maailma teadlikkusena tajumise praktika
Kujutame ette ennast istumas kontserdisaalis ning kuulamas
muusikapala. Erinevad helid on eristatavad ja me saame suunata
oma t�helepanu m�ngitava pilli suunas. Vasakul, paremal, ees- ja
tagapool. J��b mulje, et olen mina siin kus ma istun ning helid
tulevad erinevatest suundadest millel on oma allikas ja koht
ruumis. Kujutame n��d ette seda sama kontserti kuulamas
superkvaliteetsetest k�rvaklappidest. Me kuuleme samu helisid ja
silmad sulgedes oskame t�helepanu suunata vasakule, paremale ja
ette ning taha. Ainus vahe on selles, et reaalselt pole enam
erinevatel helidel ruumis kohta ega allikat peale k�rvaklappide.
N�gemine, kuulmine ja aistingud �ldse pannakse kokku ajus. Keha
on pidevalt teadlik enda orientatsioonist ruumis ja ajas, samuti
paiknemisest teiste objektide suhtes, ilma meie aktiivse
vahelesekkumiseta. Ohu korral v�i t�psustamiseks sirutab
t�helepanu uurima �v�list� objekti. Tavaliselt me oleme harjunud
pidevalt uurima �v�list�, �ksk�ik mis p�hjusel siis, andmata
korrakski puhkust t�helepanule. See kulutab tarbetult energiat
mida v�iks millekski muuks kasutada. V�ib-olla sisekaemuseks.
Praktika:
Vaata �mbrust ja kujuta ette, et vaatad hologrammi sisse. See
�vaatamine� on rohkem tajumine , rohkem �ratuntav l�bi hetkes
olemise/sisedialoogi puudumise, kui l�bi �hegi f��silise taju.
P��a tunda end osalisena selles hologrammis, kes saab ringi
uidata lihtsalt liikudes uude punkti. N�gemine on lihtsalt
pidepunkt hologrammis selleks, et tajuda seda soovitud viisil.
Eeldamata enese identiteediks maailma tajumist l�bi n�gemise ja
kuulmise, p��a tunda ennast teadlikkusena kes hoiab seda
hologrammi fookuses sisemiselt. Sina oled teadlikkus, teadlik
ruumikus(ruum) mille sees elukogemused leiavad aset.
OP
Minu spontaansed kommentaarid, loodan ,et need on pigem abiks
kui kahjuks. Kui panen kiirelt praegu kirja, siis on need meeles
,vastasel juhul hiljem ei suuda enam tajuda, kuna pole
spontaansust.
1. "Kujutame n��d ette seda sama kontserti kuulamas
superkvaliteetsetest k�rvaklappidest".
Siin vikiste k�ik tavalised lugejad, nagu mina, ett kujutada,
mis moodi uhkemad k�rvaklapid t��tavad. Need t��tavad nii, et
tunne on nagu kodukino k�laritega, ehk siis heli tuleb
ruumiliselt, vasakult ja paremalt, vasakult alt ja vasakult
�lalt. Igatepidi, sama tunne nagu istuksite ilma k�rvaklappideta
ja kuulaksite saal ikeskel heli mitmest suunast. Seega siis
selle lause juures t�psustus paljudele, et mis moodi
k�rvaklappidest muusika tuleb. Ja kogu jutu idee nende
klappidega seoses on selles, et nii klappidega kui ka kodukino
k�laritega tekib sama efekt, sama heli, sama heliaisting,
kuulete heli igast suunast, olgu siis klappide variant v�i
k�larite variant. Seega tulemus on sama kahe erineva meetodiga:
(1) k�larid ruumiliselt teie �mber, v�i istute saali keskel,
ning variant (2), kus istute klapid peas ja saalist v�ljas,
n�iteks kodus, v�i saali ukse taga, v�i kinomaja WC's. Et kui
teil on muusikakontserdist mp3 helifail/laul, ja panete klapid
p�he, siis on t�pselt samasugused aistingud nagu oleksite
kontserdil. Selle tagavad superkvaliteetsed klapid. Selle punkti
eesm�rk oli siis teile selgitada lahti m�istet "super klapid".
Sedalaadi s�na pole �igekeelsus raamatus, ja usun, et mitmetele
v�ib raskusi olla teksti m�sita selel fraasi kohal.
2. J�uame lauseni "Ainus vahe on selles, et reaalselt pole enam
erinevatel helidel ruumis kohta ega allikat peale
k�rvaklappide.".
See lause annab m�ista, et me tajume nii WC's k�rvaklapidega
muusikat kuulates kui ka kontserdisaal ikeskpaigal olles
eluskontserdit kuulates, et helid tulevad ruumisliselt, meie
�mbert. See lause annab m�ista, et k�rvaklappide variandi puhul
tegeliult pole ju mingist reaalset ruumilist kontserdisaali emie
�mber. Me oleme lihtsalt WC's klappidega, v�i kodus voodis,
mingit muusikat tekitavat kodukino meie �mber pole, pole mingeid
k�lareid meie �mber ega puhkpille, on ainult klapid peas ja
tunne, et justnagu heli on ruumiline. Seega, k�rvaklappidega
kogedes ruumilist heli, saame tunde, nagu oleksime
kontserdisaali keskel istumas, selline illusoorne tunen tekib,
eksole. Klapid tekitavad illusiooni. Ja seet�ttu lause �tlebki
,et "reaalselt pole enam ruumis helide tekitajaid, me kujutame
seda ette lihtsalt".
3. "N�gemine, kuulmine ja aistingud �ldse pannakse kokku ajus."
See lause annab meile m�ista, et meie ajus on moodul, mis annab
viimase lihvi kogetule/n�htule,aitingutatule. Ehk siis kui
k�rvaklappidega kuulate ruumilistest suundadest tulevat heli,
siis aju arvab, et olete kontserdil. Et olete kontserdi
istekohtade keskel, kus vasakult tulevad �hed helid, n�iteks
trummide helid, ja paremalt muud, n�iteks keelpillid. V�i siis
aju arvab, et te olete kodukino muusika k�larite keskel, kus
osad helid tulevad kuskil tagantpoolt, osad eestpoolt. Et siis
aju sees tekitatakse arusaam, et olete kuskil keskel, kuna nii
need helid k�rvaklappidest tulevad. Olgugi, et tegelikult te
olete lihtsalt WC's k�rvaklappidega, v�i bussis, v�i voodis. Aju
sees on moodul, mis tekitab tunde, et olete kuskil keskel ja
tuleb �mber ringi helisid. See siis oleks n�ite arusaam sellest
lausest.
4. "Tavaliselt me oleme harjunud pidevalt uurima �v�list�,
�ksk�ik mis p�hjusel siis, andmata korrakski puhkust
t�helepanule. "
Seda lauset v�iks t�lgendada lugeja nii, et inimesed on nagu
kompavad loomad, kes koguaeg automaatselt kombivad �mbruskonda.
Nagu teod/tigud n�iteks oma tundlatega, et pidevalt need tundlad
loomadel liiguvad, koerad pidevalt nuusivad, jne. Nii ka inimene
pidevalt vaatleb ja haistab ja saab muud infot �mbritsevast.
M�neti on see abiks ,et mitte komistada. Seejuures siis sellise
automaatse v�liskeskkonna monitoorimisega, kompamisega kulub
mingit pingutust sellele, mingit t�helepanu. N�iteks ka silma
nurgast vaatleb inimene h�guselt asju, ja saab infot, ja see
automaatne protsess n�uab ikkagi mingit energiat, kuid ka otse
vaatev�lja/fookuse keskpunktist me j�lgime teadlikult, ja ka see
v�tab energiat, iga asi v�tab kaloreid ja ka aega. Selel lause
eesm�rk on �elda, et meie t�helepanu on kogu aeg t��s, ja jus
see v�sib. Me ei anna puhkust oma sellisele monitoorivale
t�helepanule, nagu ka tigu ei anna puhkust oma kompavatele
tundlatele. Seda see lause �elda tahab, vi kuidas teie aru
saite?
5. " See kulutab tarbetult energiat mida v�iks millekski muuks
kasutada. V�ib-olla sisekaemuseks."
See lause annab m�ista, et me v�iks j�lgida, kuhu meie
t�helepanu l�heb. Kui silmanurgast pool-teadvustamata m�rkame
kasutut infot, siis see on kasutu t�helepanu suunamine, kasutu
aja kasutamine. Ideaalne oleks sulgeda igasugused silmanurgas
toimiva t�helepanu mooduli, jam uud t�helepanu moodulid. Kuid
kui sulgeda lausa ei saa mittekauslikke t�helepanusid, siis
v�hemalt oleks harjutus proovida neist teadlikuks saada?
V�imalik, et �nnestuks hiljem kuidagi suurem t�helepanu v�ime
suunata kuhugile olulisemale punktile kui silmanurgast avanev
pilt/info. N�iteks m�tteid j�lgida, m�tete j�lgijat j�lgida,
m�tete vahepealset osa proovida tabada. V�imalik ,et kui
t�helepanu l�heb sellsitele asjadele siis on �rkamise m�ttes
rohkem kasu tehtud? Seda see lause v�iks m�tisklust tuua ehk?
6. Ja k�ige segasem lause tuleb siis sealt:
"Eeldamata enese identiteediks maailma tajumist l�bi n�gemise ja
kuulmise, ..."
Lause alguses on grammatiliselt kohmakas konstruktsioon:
"Eeldamata enese identiteediks maailma tajumist l�bi n�gemise ja
kuulmise, ".
Seda enamus ei suuda v�ga kiirelt m�ista ja l�heb aega, et aru
saada, mida �eldakse. V�inuks lihtsamate lause ehitustega, mitme
lausega kirja panna.
No mis see lause t�hendab teie arvates?
See lause t�hendab, et �rge eeldage. �rge v�tke mingit hoiakut.
Meenutame, et alguses esimeste lausetega r��giti, et
k�rvaklappide puhul tunnetate end kusagil saali keskel ja heli
puhutakse saali ��rtest teie poole. Ehk siis olete keskel mingi
punkt. Seda siis k�rvaklappide tunen tekitab. Ometigi on selge,
et te pole kuskil saali keskel vaid WC's klappidega, v�i voodis
klappidega. Seega, aju tekitab tunde, arusaama, et olete kuskil
keskel, kusagil ruumi sees. Ja aju tekitab sellsie tunde siis
oma tajumis moodulitega. Et aju tekitab teile arusaama, et oelte
ruumi keskel punkt, ja heli tekitajad on teie �mber 10m kaugusel
teised punktid. Lause annabki m�ista, et �rge eeldage ega
tunnetage seda, et olete kuskil keskel, see on lihtsalt aju
looming, tema arvab, et oelte keskel, tegelikult oelte ju WC's
v�i voodis klappidega. Seega, tuleks siin praktikas kuidagi
v�lja l�litada aju looming, mis loob tunde, et olete kusagil
muusika keskel. Ei tea, kuidas te seda tajumist ignoreerite v�i
v�lja l�litate, aga seda see lause soovitab, ta �tleb, et
eeldage, et te pole kusagil keskel ega mujal mida aju teid ette
kujutama paneb.
7. Eelmine punkt soovitas, et proovige aju poolt pakutavat
tunnetust/interpreteeringut kuidagi v�lja l�litada ignoreerida.
Seega peaksite tekitama praktika eesm�rgil tunde, et te ei ole
kusagil ruumi keskpunktis, vaid kuskil mujal. Et teie ei ole
ruumi keskel olev punkt, kus tuleb heli mitmest suunast, ja
visuaalsed n�gemused �mbritsevast mitmest suunast keskpunkti
kokku, vaid proovige tunnetada teistmoodi. Praktikas pakutakse,
et proovige visualiseerida, et teie, st see tajuaja, ei ole
ruumi keskpaigas, sf��ri keskpaigas, silmapunkt pole vaatev�lja
keskpaigas teie silmades, vaid kuidagi �le kogu ruumi. Et
kuidagi tunnetage, et olete kogu ruum, k�ik helid mis ruumis
toimuvad, toimuvad teie sees, teie kui suure ruumi sees. Et siis
praktika eesm�rk on traditsiooniline silmadest algav tsentraalne
t�helepanu proovida v�lja l�litada, ignoreerida, mida aju juurde
t�lgendab, ja tunnetada, et teie olete k�ik �mbritsev. st, et
k�ik toimub teie sees, mitte teie �mber.
Sellised spontaansed interpeteeringud. Usun, et need on kasuks
teistele ja tekitavad lisa arutlust.
Kui tundub, et interpreteerisin valesti m�nda osa, siis arutleme
ja kuulaks huviga, et kuidas siis taotletud originaalne m�te
oli.
Ja mis teised arvavad selelst praktikast?
Q11
"et "reaalselt pole enam ruumis helide tekitajaid, me kujutame
seda ette lihtsalt""
T�hendab..."me kujutame ette"...ehk "mina kujutab ette"....See
on minam�te ja see t�lgendab k�ike...nii muusikat, lauapeal
olevat kohvikruusi, "minuelu" jne...
loffe
Quote from: OP
Tsitaat:
3. "N�gemine, kuulmine ja aistingud �ldse pannakse kokku
ajus." See lause annab meile m�ista, et meie ajus on moodul, mis
annab viimase lihvi kogetule/n�htule,aitingutatule. Ehk siis kui
k�rvaklappidega kuulate ruumilistest suundadest tulevat heli,
siis aju arvab, et olete kontserdil. Et olete kontserdi
istekohtade keskel, kus vasakult tulevad �hed helid, n�iteks
trummide helid, ja paremalt muud, n�iteks keelpillid. V�i siis
aju arvab, et te olete kodukino muusika k�larite keskel, kus
osad helid tulevad kuskil tagantpoolt, osad eestpoolt. Et siis
aju sees tekitatakse arusaam, et olete kuskil keskel, kuna nii
need helid k�rvaklappidest tulevad. Olgugi, et tegelikult te
olete lihtsalt WC's k�rvaklappidega, v�i bussis, v�i voodis. Aju
sees on moodul, mis tekitab tunde, et olete kuskil keskel ja
tuleb �mber ringi helisid. See siis oleks n�ite arusaam sellest
lausest.
Just. Ja t�helepanu p��ab sirutuda mingisse punkti ruumis
paigutades selle "v�ljaspoole" endast ning seda uurida. Vahet
pole siis kas "reaalselt" oleme kontserdil v�i oma elutoas.
Perspektiivi muutes pole vaja seda �leliigset liigutust teha ja
s��stame energiat. Ei tasu arvata, et selle t�ttu muutume
kuidagi �raolevaks v�i mingis �revas olukorras ei reageeri. Keha
teab t�pselt mida teha ilma meie vahelesekkumatagi ja puhanud
t�helepanu keskendub vajaduselt v�gagi kiiresti.
Q11
Jah, aga t�helepanu on Minale t�pselt sama nagu aknataga hakkas
vihma sadama, ehk n� objekt. Ta "Vaatab" seda samasugusena...
Naut
Jah, ilusad seletused.
Panen �he v�ikese pater-noster analoogi. : )
"Mina Olen Universum,
Universum ON Mina.

Maailmaloome j�ud on Minu j�ud,
Minu Vaim on osa k�ikide Maailmade Looja olemuse voolust,
Tema j�ud saab olema suunatud k�ikide olendite h�vanguks,
kes asuvad k�ikides Maailmades
ja Olemise plaanides.
Reaalsus asugu T�es,
tajude valskus ja illusioonid
kadugu igavesti."
: )
loffe
21 May, 18:40:17
Quote from: seesama (ruumiv�rav)
Tsitaat:
Inimene on tavaliselt ikka �hene - ta kas hoiab
millegist/kellegist kinni, v�i "l��b k�igele nii k�ega", et
lakkab peaaegu toimimast. �hesest enamaks kujunemisel hakkame
suutma olema ilma inventarist kinnihoidmata ikkagi toimivana -
meid on siis nagu kaks, kellest �ks on erapooletu, neutraalne ja
mittemillegiga/kellegiga kaasaminev lihtsalt teadveloleja ja
teine on osav�tlik, huvituv ja isegi innustuv tegutseja. Me
elame ja tegutseme siis selles tegutsejas ja samas oleme ka
sellest hoopis "millegis" enamas olemas.
Kirjeldasin seda kui tavaelule lisanduvat dimensiooni. Mina
tunne on sisemuses. Rahu, neutraalsus mis vaatleb tegutsejat -
keha, m�istus, emotsioonid. Seejuures ilma selle saginaga
samastumata ja v�imeline tundma r��mu tegutsemist. Samuti ka
s�gavat negatiivset emotsiooni kuid ise olles rahus samaaegselt.
loffe
21 May, 18:58:16
Quote from: vaatleja (ruumiv�rav)
Tsitaat:
Sellekohta �tles don Genaro "Tee Ixlany" raamtus kuskil, et
"ma l�ksin ja l�ksin ja l�ksin, vastu tulid vaid varjud, mitte
�htki inimest", seda s�mboolselt v�ttes on sarnane m�ttele mida
siin mainisid Wink .
K�ik on varjud ja mina nende keskel ei �htki inimest

Quote from: resonating (ruumiv�rav)
Tsitaat:
meenus Silvia Rannamaa "Kadri"
Tsiteerin::
"maailm on kui pasameri ja mina kui lilleke seal sees"
eks seda �ksioleku tunnet on paljud tundnud enne meid ja
tuntakse ka edaspidi
Quote from: vaatleja (ruumiv�rav)
Tsitaat:
�ksindusel ja �ksindusel on vahed, kas oleme �ksi
inimlikuses ja �hkame, igatseme kedagi/midagi v�i �ksi
vaimutunnetajana/kogejana, keset inimlikkust, mis on vaimu
suhtes pime, s�ites sellest �le kui traktoriga.
Kui palju on �ksikuid tavainimesi, kui v�he on vaimus
�ksinda j��jaid, kus maailm sinust m��da tuhistab omas elemendis
ja sina tunned, et keegi ei ole sinuga, sest k�ik on "maaga".
Piiblis Jumal �tleb:"Ma k�isin kogu Maa l�bi ja keegi polnud
minuga".
Vaim on inimkonna poolt h�ljatud ja �ksi, seda ei peeta
v��rtuseks.
See on �ks asi millest v�ga ei r��gita - tunne, et oled oma teel
ihu�ksi. Kogu vastutus on ainult sinul ja mitte kellelgi teisel,
mitte ainult oma tegude vaid ka m�tete, emotsioonide jne. eest.
Teisalt on samaaegselt tunne, et oled kodus.
Q11
21 May, 21:47:46
"See on �ks asi millest v�ga ei r��gita - tunne, et oled oma
teel ihu�ksi."
Sellisel juhul peaks veel olelema eraldiseisva mina illusioon.
Kas aga Mina tunneks �ksildust?
Hmm..tunne on Minale objekt.
Niiet...kui Mina �n�eb� tunnet annab Ta temale kogu Oma
Armastuse(Elu) ja ei tunne �ksildust.
Kui Mina aga on Iseendas on Ta Armastus Isena. Ja samuti ei
tunne �ksildust.
Nii ehk?...
loffe
21 May, 22:12:19
See tunne pole kedagi igatsev �ksinduse tunne vaid nagu n�iteks
kui vaadata ��sel t�histaevast ja p��da hoomata seda tohutut
avarust. Iseenesest pole see ebameeldiv kuid ka mitte p�ris
meeldiv tunne persoonile kes ilmselt sooviks 100% kindlust elus
jne. Persooni jaoks on see lisandunud dimensioon v�i
taasavastatud dimensioon suht m�istetamatu ja v�ibolla see on
selle tunde p�hjuseks.
Q11
21 May, 22:21:38
Nojah aga Mina on distantseerunud tunnetest (objektidest). Need
on Mina �sees�.
Nagu see ekraanin�ide. Kas televiisori ekraan kuidagigi tunneks
emotsioone erinevate �filmide� suhtes mida �kogeb�. Ei tunne.
On ekraan olemas? "Film" ei suuda Seda kunagi leida, kuna ta
otsiks seda "filmi" seest...
loffe
21 May, 22:44:32
Seda k�ll aga kui me tunneme t�elist mina me tunneme ka neid
tundeid mis on mina sees. Vahe on ainult selles, et me ei pea
neid enam endaks ekslikult.
Q11
21 May, 22:48:29
Quote from: loffe on 21 May, 22:44:32
Tsitaat:
Seda k�ll aga kui me tunneme t�elist mina me tunneme ka neid
tundeid mis on mina sees. Vahe on ainult selles, et me ei pea
neid enam endaks ekslikult.
Jajah...seda muidugi...
#Post#: 61--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:33 am
---------------------------------------------------------
loffe
22 May, 10:57:45
See naine videos kogeb nihet teadvuses. Lihtsalt kaunis.
loffe
22 May, 11:26:41
Moojil on tuju nalja teha. Sukeldub ilmselt nii s�gavale
hetkesse, et see peatab l�hedalolijatel m�ttevoo. Paludes sellel
mehel kontsentreeruda omab kahte eesm�rki. Esiteks ta teab, et
see on absoluutselt v�imatu ja on sellep�rast naljakas. Teiseks
sellel ajal p��ab mees leida m�tteid ja v�ib taibata kes ta
tegelikult on. Mooji teeb mitu korda seda, tuleb pinnale ja siis
uuesti s�gavale.
OP
22 May, 16:51:23
Eelmistes videodes on �petajaks jamaikalane Mooji. Tal on olnud
vaimselt raskeid katsumusi elus- �de lasti maha, poeg suri
haigusesse, lugemist &#128269;Wikist .
Ka E Tolle oli vaimselt raskes seisundis, ja t�en�oselt enamus
�rganuid. Nii see n�ib olema. Mitmed �petused �tlevad isegi, et
kannatused ja raskused on parimad �petajad ehk arendajad. Kui
elu ise raskusi ja traumasi ei paku, siis minnakse tekitatakse
ise endale raskused, n�iteks minnakse koopasse n�lgima. V�i ka
�petus ise k�seb kannatada, n�iteks religioossel p�hjusel
n�lgida m�nda aega aastas.
Seega, see �rkamine ja �ldse vaime arenemine n�ib olema raske
katsumus, mitte l�bus pidu.
Selline mulje siis �rkamise osas, ja Mooji osas.
Mooji tundub siiras. Enamik indiakandi jutlustajaid teevad
ilmselgelt teatraalset naermist iga k�simuse peale. Aga Mooji
puhul teatraalsust ei tundu, vaid on siiras ja aus.
Naut
28 May, 15:21:17
Negatiivsetest kogemustest, vapustustest, valust... ja nende nn.
eelistest meie hinge arengus.
Nii paradoksaalselt siis, kui see s�na "eelised" siin n��d ei
k�la.
Ilma laskumisete m�rtrikompleksisse (mis on ilmselgelt juba
ps�hholoogia valdkond), on valulike aistingutel minu meelest
siiski ka selline n�. lisaefekt, et s�gavas
kannatuses/leinas/kurbuses/valus oleme me ka ise ikkagi palju
ehedamad. Justkui j��nud t�iesti alasti iseenda ees. Ehk siis
oleme ausamad. Ausus on aga teadvuse transformatsioonis siiski
�heks olulisemaks teguriks. L�bi sellesama aususe kusjuures
taandub ka ego, sest just ego on ju siiski see, kes sunnib meid
m�ngima oma ringm�nge, teesklema, n�ima, valetama, ennast
eitama, man��verdama, osalema justkui mingis varjuteatris jne,
jne. Tegema seda k�ike kusjuures v�liselt k�llaltki osavalt ja
justkui peidetult, kuid samas olemuslikult meid ikkagi
v��rastades...
Olles mingis valuseisundis aga needsamad paljus vaid �hiskonna
v�i �mbritsevate meeleheaks ette pandud maskid aga kukuvad �ra.
Lihtsalt... mingi tugevate aistingute l�bielamise k�rval meil ei
jagu enam rohkemaks energiat v�i tahet. Selles m�ttes jah... me
t�epoolest teatud m�ttes v�ime ikka lausa h�ppeliselt puhastuda
l�bi mingite valuvapustuste v�i traumade.
Kui mitte sealt edasi muidugi sellesse haavatud tundekehasse
liigselt kinni j��da. Kui osata seegi kogemus endast ikkagi l�bi
lasta.
Murdepunkt ongi mu oma kogemuse j�rgi see, kus mingi valulik,
sisuliselt halvav v�i haigekstegev valutunne hakkab seespidiselt
ja olemuslikult transformeeruma, tuues kaasa mingi n�htamatu ja
leebe t�nulikkuse olnud s�ndmuste/inimeste/kogemuste suhtes.
Teisel juhul, kui seda valu n�. mitte l�bi t��tada, mitte l�bi
lasta, mitte lubada tal pehmelt transformeeruda (mida ta
tegelikult hakkab ka mingite universaalsete loodusseaduste j�ul
isetervenemise protsessis t�epoolest t�iesti ise l�puks
taotlema) v�ib saada sisuliselt pikaaegse depressiooni v�i
lihtsalt hingelise kapseldumise.
See viimane aga on p�rgu.
Samas... kui sellest v�lja tulla, siis ka omamoodi �mbers�nd.
loffe
Ma luban, luban endal olla.
�ks v�ravatest hetkesse on lubamine. Lubada kerkida erinevatel
m�tetel, emotsioonidel. Lubada elul juhtuda nii nagu ta just
juhtub. Lubada igal hetkel olla nagu ta on. Aktsepteerida elu
oma lihtsuses.
Kujutame ette et elu on nagu voolav j�gi ja meie oleme osa
sellest j�est. Veepiisk kui nii v�ib kirjeldada. Lubamine elul
juhtuda on vooluga kaasa minemine, elu on kerge. V�ime pikivoolu
j�e ��rest j�e teise ��reni t��rida ennast ja see on kerge.
Lubamatus on v�itlus vooluga, p��d ujuda vastuvoolu v�i seista
paigal - elu tundub raskena.
Praktilises m�ttes n�eb see v�lja suhtumise muutmises elusse ja
selle v�tab kokku selline mantra v�i kaasaegsema s�naga
affirmatsioon: �Ma olen t�nulik selle eest mis on, mul pole
mitte millegi �le kurta.�
Esmapilgul tundub see absoluutse totrusena. Kas ma siis pean
k�ige halva �le t�nulik olema mis juhtub? Kui me aga jaotame
mingi situatsiooni kaheks - reaalne situatsioon ja m�tted
sellest situatsioonist ehk jutustus juhtunust siis n�eme selle
vaatenurga kasulikkust.
N�iteks s�idame t��le autoga ja mootor l�heb rikki. Mis siis
juhtub meie peas tavaliselt?
Miks see just n��d pidi juhtuma?
Mul tekib t��l probleeme, v�ibolla vaadatakse imelikult kui ma
helistan ning arvatakse, et ma pole kohusetundlik. Aga �kki
lastakse �ldse lahti, nii kiire aeg ju. Ok n��d ei lasta aga
j�rgmine kord k�ll. Siis j��vad maksud maksmata, pole s��a,
visatakse t�navale ja olengi kodutu valmis. Miks ma k�ll
ennetavalt remondis ei lasknud diagnostikat teha autole. Kuidas
ma nii rumal k�ll saan olla. Ma olen ise s��di tegelt kogu
selles jamas. Ja nii edasi.
Seda jutustust vaadates pole mitte mingil juhul v�imalik lubada
v�i aktsepteerida olukorda. Ainult , et - see jutustus pole
reaalne, seda pole juhtunud vaid see on ettekujutus meie peas ja
meil pole mitte mingit v�imalust neid �probleeme� lahendada kuna
nad eksisteerivad ainult meie peas.
Reaalsus on lihtne - auto j�i seisma. Miks mitte siis lubada
sellel olukorral olla ja aktsepteerida kui see on juba juhtunud?
Jutustus selle olukorra �mber on ebavajalik ja sellel v�ime
lasta lihtsalt minna ja tegutseda ilma �leliigse koormata
vastavalt tegelikule reaalsusele.
Naut
30 May, 18:28:04
Oo, see on jah, m�nus ajul�histe tekitamise moodus. Seesama:
auto seiskus (v�i mis iganes muu s�ndmus) - mida teised minust
m�tlevad - l�petan rentslis kerjusena ja suren. : )
Mu Teejuht on vahest, kui ma m�ningasel sarnasel moel arutlema
olen hakanud, n�idanud oimukohal ringjaid liigutusi. Esimene
kord lausa ehmusin, et kas Ta t�esti kogu oma suuremeelsuse
juures on juba nii t�dinud sellest minu jurast, et n�itab, et ma
olen ikka totaalne juhmakas. Aga... see ei t�hendanud seda. : )
See t�hendas, et meie, inimesed, t�epoolest hakkame suht
t�hjastt�hjast oma m�tteid ketrama ja kerima ja v�ntama.
Kusjuures reeglina on ikka seal l�pus "ja see viib selleni, et
siis ma surengi �ra". (V�imalik , et forsseeritud lisaga:
"suren �ksi, valudes ja �nnetuna", siis on nagu t�iskomplekt.)
Teisalt muidugi... on see siiski ka hea praktika oma
surmapelguse ja muude hirmudega tegeleda. Minu meelest.
Kui aga praktilise poole pealt vaadelda, et kui juba selline
kerimine on hakanud (vanast harjumusest) ikkagi meie peakolus
peale, paanika ja muud m�ttejubedused lahvatavad samuti �le,
siis... puht praktilise v�ttena tuleb lihtsalt mingil hekel, kui
korraks tabada selle k�ige vahel �ks paus, siis ka �elda
konkreetne "stop". Ja kerida tagasi. Ehk k�ik, mis on peale
keritud, seda saab ka lahti kerida. Sisuliselt hakata k�iki neid
m�ttekonstruktsioone taandama nagu valemit. A la "see, et ma
suren, on reaalne, kuid mitte ehk k�esolevate s�ndmuste jadana."
_ "See, et mind �he inimliku eksimuse t�ttu vallandatakse, pole
t�en�oline. V�i kui on, suudan ilmselt t��tada ka mujal." _
"Auto lihtsalt seiskus".
Lihtne? Jah, teoorias. Praktika vajab harjutamist. Minul k�ll. :
)
Igal juhul see on mu enda �ks v�tteid olnud staadiumis, kui veel
ei saanud pihta nii h�sti, et mis v�i kuidas.
Samas... ega... kohati ei saa siiani. Olles aus. Mingid
olmelised s�ndmused v�i suhted vms. mind enam nii lihtsalt
siiski ketrama justkui ei pane enam. Kuid nagu eespool juba
mainisin, on mul omad valukohad, kus siiski ja ikkagi igasuguse
dresseerituse ja tehnikate vastaselt meel "l�heb lolliks" ja...
k�ik. Need on olukorrad, kus juhtub mingi t�esti trauma v�i
keerukam haigusjuht kellegagi, kes on minu vastutusel. N�iteks
kui haigestub minu koer. Ja arstiabi ka mingil p�hjusel kohe
pole. Nendes oludes neid looma kannatusi j�lgides... ma ei l�he
paanikasse vaid... kuidagi midagi sureb mu sees. Ja see teeb
v�ga v�ga j�uetuks ja v�ga v�ga �nnetuks.
Ja sellises seisus ma ka ei erista enam, et kas see on n��d mu
surmahirm �le�ldiselt v�i soov hoida midagi kallist siiski elus
(ja enda l�heduses) ehk siis mitte K�rgema Tahte v�i eluvoo
usaldamine vms....Ma ei saa justkui aru, kuidas sellises
olukorras vaadelda seda s�ndmust lihtsalt juhtumina "ahah, koer
j�i haigeks."
Kusjuures isegi siis, kui lapsed olid v�ikesed v�i hiljem
kellegi t�iskasvanud inimese puhul t�sisemate �nnetuste/haiguste
puhul, olen kuidagi v�ga mobiliseeritud ja v�iks isegi �elda
rahulik olnud, kuid... just oma loomade puhul ei suuda ma seda
mitte.
See on siis minu justkui korduvmustriga lahendatamata valukeha.
Ja selles osas... ait�h, kui keegi oskab midagi kosta.
Q11
30 May, 18:40:18
�N�iteks kui haigestub minu koer�
Seal see asi ongi - s�nas �minu�.
Kui naabrikoer suri, m�tlesin �nojah, eks koera elu on selline,
tore koer oli�, ja ainult v�ike kahjutunne tekkis.
Aga kui see juhtus minu koeraga, siis tundus maailmal�puna.
Niiet asi pole koeras vaid selles �minas�, kes siis niimoodi
ennast �elus hoiab�.
Loomulikult see ei t�henda, et siis inimene niisama looma
kannatusi pealt vaatab vaid ta reageerib Otse.
Muidugi teoorias on mul hea targutada aga praktikas on asi
keerukam.
loffe
30 May, 21:20:10
Quote from: Naut
Tsitaat:
Ja sellises seisus ma ka ei erista enam, et kas see on n��d
mu surmahirm �le�ldiselt v�i soov hoida midagi kallist siiski
elus (ja enda l�heduses) ehk siis mitte K�rgema Tahte v�i eluvoo
usaldamine vms....Ma ei saa justkui aru, kuidas sellises
olukorras vaadelda seda s�ndmust lihtsalt juhtumina "ahah, koer
j�i haigeks."

Ega sellised olukorrad ongi rasked ja tekitavad loomulikku
kaastunnet ja kurbust mis siis seguneb valukeha emotsiooniga.
Selle "ahah, koer j�i haigeks" v�iks s�nastada nii: "ok, see on
n��d nii" ja v�ibolla k�sida "mis n��d edasi?" ja teha mida
olukord v�imaldab.
Vaatlemine ei ole �ldse �ksk�iksus vaid jah �tlemine sellele mis
on kaasa arvatud tunnetele mis kaasnevad. Me tunneme siis
kuidagi teistmoodi neid tundeid. Puhtalt ja l�puni ja rohkem
kehaliselt.
Kui aga valukeha on kaasa t�mmatud ja selles p��rises sees oleme
siis on keeruline. P�him�tteliselt me pole enam ise vaid valu.
Praktikad mida ma v�in pakkuda eeldavad, et oleme �rkvel v�i
�rkame keset valukeha "r�nnakut".
On kaks praktikat ja oleneb olukorrast v�i kus punktis ollakse
teadlikkusega.
Esimene on sukeldumine valusse teadlikult ja p�hjalikult. See
k�lab nagu peaks kuhugi minema aga tegelikult on ka see m�nes
m�ttes lubamine valul tulla l�hemale. Ehk lubame valul olla ja
l�hme valu sisse. See man��ver annab meile teadmise, et valu ei
saa midagi meile teha. On k�ll ebamugav aga viga ei saa teha.
Teine praktika on valu �mber ruumi tekitamine. �ldiselt on
valukeha kokku pressitud energia ja kui anda ruumi siis see
muutub kergemaks. Ja v�ib proovida tajuda seda ruumi endana. See
annab meile ka teadmise, et me pole valu vaid me kogeme valu.
Aga tugeva emotsionaalse valu korral on ikka p�ris raske
taipamistel tulla. Mul v�ttis vist umbes kaks v�i kolm n�dalat
24h �revust(paanikat) enne kui taipasin. Ja siis olid veel
j�relkajad mitmeid kordi kuni �ppisin korralikult l�bi n�gema
seda. Muidugi taas see nii oleneb kuidas persoon on �les
ehitatud jne. Olen kuulnud, et m�nel piisab �hest s�gavast
kogemusest ja asi selge. Minu personaalsus on eee... p�ikp�ine
Q11
30 May, 23:53:32
Naut
31 May, 02:52:18
Pean seedima....
Kusjuures, Q11, mul ei pea ka tingimata "oma koer" olema, mul on
ka naabri koera haiguse puhul seis, kus justkui haigestun ka
ise. V�i siis sama sootuks teise k�la koeraga v�i lausa siis,
kui sarnastest juhtumitest vaid loen vms.
No selle oma puhul muidugi, jah... siis ikka l�heb miski t�itsa
l�hisesse justkui.
Ei teagi miks... loomad mind kuidagi "k�ivitavad" v�i saavad n�.
konksu otsa v�ga lihtsalt. Nii mure suunas kui eheda r��mu.
Loffe, p��dsin v�ga t�helepanelikult lugeda ja... m�elda ja...
kujustada... ka neid tehnikaid..
P�him�tteliselt jah, ma arvan, et see toimiks...
Kuid samas... on nendegi (ja muude) praktikate juures see,
millele ma ilmselt pihta ei saa, et... kui pole n�. tagantj�rgi
l�bit��tamisel olev trauma v�i olukord vaid... mu k�rval on
reaalselt kannatav loom, kes reaalselt vaagub selles hetkes
hinge..... siis kuidagi see tegevusplaan, et l�kkan looma n�.
k�rvale ja v�tan siis k�sile selle "oma valu", et muuta see
edasi endav�liseks v�i mitte "minuomaks" v�i.... et hakkan
tegelema "minu tunnetega" (tunde ja p�evi?) on �ldse kuidagi...
kontekstist justkui v�ljas.
Kannatab ju koer ja ka valus on eelk�ige temal?
See minu valu on siin tegelikult �ldse teisej�rguline ometi.
Oh, midagi on mul vist ikka sassis....
loffe
31 May, 10:02:59
Quote from: Naut
Tsitaat:
Loffe, p��dsin v�ga t�helepanelikult lugeda ja... m�elda
ja... kujustada... ka neid tehnikaid..
P�him�tteliselt jah, ma arvan, et see toimiks...
Neid saad kasutada siis kui oled "�rkvel" - vaatleja. Keerukas
on seletada aga need ei ole kujustamised vaid viis kuidas
t�helepanu suunata ja isegi see seletus pole p�ris see. Seda on
vaja kogeda korraks siis taipab.
Quote from: Naut
Tsitaat:
uid samas... on nendegi (ja muude) praktikate juures see,
millele ma ilmselt pihta ei saa, et... kui pole n�. tagantj�rgi
l�bit��tamisel olev trauma v�i olukord vaid... mu k�rval on
reaalselt kannatav loom, kes reaalselt vaagub selles hetkes
hinge..... siis kuidagi see tegevusplaan, et l�kkan looma n�.
k�rvale ja v�tan siis k�sile selle "oma valu", et muuta see
edasi endav�liseks v�i mitte "minuomaks" v�i.... et hakkan
tegelema "minu tunnetega" (tunde ja p�evi?) on �ldse kuidagi...
kontekstist justkui v�ljas.
Kannatab ju koer ja ka valus on eelk�ige temal?
See minu valu on siin tegelikult �ldse teisej�rguline ometi.
K�rvalel�kkamine saab olla vaid duaalsuses. Kas mina ja kui pole
mina siis teine. Kui "�rkad" �les keset situatsiooni siis k�ik
tunded j�tkuvad, tegutsemine j�tkub aga samaaegselt on mina
tunne "eespool" seda k�ike. See k�lab nagu oleks kaugenemine aga
tegelikult on see nagu selgemalt "n�gemine". Nagu oleks
tavap�rasele lisatud tuntav vaatenurk kuid mitte eraldi
eelnevast vaid samaaegselt. Huh, ma ei oska mitte kuidagi seda
seletada
Kas v�ib olla, et samastad selle valu tundmist hoolivusega? See
on �ks valukeha/ego mustritest. Samuti nagu inimesed samastavad
muretsemist armastusega. Kaastunne ja aitamine v�imaluste piires
on tegelikult k�ik mis on sinu v�imuses.
See mida sa kirjeldasid k�lab v�ga valukeha tugeva
reaktsioonina. Kui soovid v�id p��a j�rgmine kord olla h�sti erk
ja j�lgida mis juhtub sinu kehas sellel ajal kui reaktsioon
algab v�i juba k�ib.
Harjutamise m�ttes on muidugi pisiasjad paremad. N�iteks vali
mingi muu natuke pehmem valdkond kus sa tead, et �rritud -
liiklus, sokid p�randal vms. Proovi nende v�ikeste �rritustega
tabada mis juhtub kehas.
#Post#: 62--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:34 am
---------------------------------------------------------
Naut
01 June, 02:35:49
Quote from: loffe
Tsitaat:
Harjutamise m�ttes on muidugi pisiasjad paremad. N�iteks
vali mingi muu natuke pehmem valdkond kus sa tead, et �rritud -
liiklus, sokid p�randal vms. Proovi nende v�ikeste �rritustega
tabada mis juhtub kehas.
( : Ma loodan, et sokkide ja liiklus�rrituste faasi olen ma ehk
ikka juba l�binud. : )
Tegelikult ei teagi... mulle tundub, et on siiski nagu... aina
v�hem asju j��nud, mis mind kuidagi �rritavad v�i nii.
Samas olen juba loomuomaselt olnud ikka selline suht impulsiivne
aga... enam justkui ikka ei vihasta ega pahanda kuidagi enam
niiv�ga midagi. Mul tundub. Eriti viimane aasta. On �ldse nagu
mingis kestvas m�nusrahulikus meeleheas viibimine. T�itsa iga
p�ev justkui. Ehk siis selline mingi.. noh... sissepoole
suunatud naeratuste aeg v�i kuidagi nii. Ei teagi...
Lisaks on meeldima hakanud need asjad, mis enne tundusid suht
t��tud v�i ebameeldivad. Enam ei tundu. Kohati lausa naudin
neid. Ja seesama t�iesti �nnistav tundmus, et... jah, kuskile
pole enam kiiret. See viimane on t�esti suht m�rgiline. Mingi
pidevat tempot dikteeriv t��destress ajas mind kohati lausa
nutma enne. Ja eks ma piitsutasin ka ise ennast takka.
N��d aga kuidagi toimetad omasoodu ja... see on m�nus.
Maitea, kas see just budistlik samatha (?) on, aga kuskile vist
sinnakanti.
Kuid... eks ma olen selle nimel ikka ka p�hjalikku inventuuri
teinud nii enda sees kui enda �mber.
Ainult, et.. vot jah...need mingid korrad, kui loomadega midagi
juhtub, tekib ikkagi selline tajutav tagasil��k siiski. Siis
tunnen, et olen taas abitu ja j�uetu ja ikka t�itsa m�mm.
Seet�ttu v�tsingi selle teema n��d n�. ka extra ette.
Quote from loffe:
Tsitaat:
Kas v�ib olla, et samastad selle valu tundmist hoolivusega?
See on �ks valukeha/ego mustritest. Samuti nagu inimesed
samastavad muretsemist armastusega. Kaastunne ja aitamine
v�imaluste piires on tegelikult k�ik mis on sinu v�imuses.
See viimane lause oli lihtne kuid ikka v�ga hea. Siin k�is mingi
�hendav pl�ks justkui �ra. : )
Muretsemise osas... njahh. Oma meelest olen k�ll l�binud selle
va "muretseva armastuse meistriklassi" v���gagi staa�ika ja
kogenud "juhendaja" k�e all. : ) Ehk siis n�inud suht maast
madalast, kuidas sellise n�htuse toimemehhanismid avalduvad.
Nimelt on mul ema selline Muretsemise Meitrite Liiga Esinaine.
Ta on tohutult suure s�damega ja imearmas inimene, kuid see tema
murelikkus.. oh, see kohe on s��gi alla ja s��gi peale tal
varnast v�tta. Olles seda k�ike ise siis saanud suht
�ledoosidena, olen lubanud lausa, et ma kunagi ise samasuguseks
ei muutu, kuid... natuke anal��sides... eks seal ikka mingid
m�jud siiski endiselt on. T�itsa tunnistan. Ait�h.
Quote from loffe:
Tsitaat:
Keerukas on seletada aga need ei ole kujustamised vaid viis
kuidas t�helepanu suunata ja isegi see seletus pole p�ris see.
Seda on vaja kogeda korraks siis taipab.
�ldiselt... mul k�ib paraku ikka nagu k�ik l�bi kujustamise. Ma
juba olen kord sellisena loodud, et mul hakkavad jooksma
misiganes s�naseoste taustale kohe ka pildid v�i suht
selgev�rviline film. Seega, kui sa n�iteks �tled, et tuleb
sukelduda valusse, siis mina saangi seda teha vaid nii, et
justkui oma... no maitea... mingi teisikuna h�ppangi mauhh nagu
kuskile musta auku. N�en k�ike t�epoolest kindla s��eena,
v�rvides ja plaanides. Umbes samane nagu juhitud unes.
Just lugesin siin teises teemas, et ka OP-l on sarnane "kiiks".
: )
Budismis on taas sellelegi nimi. Bhavana? Olevaks tegemine,
kasvatamine, esile kutsumine.
Seega k�ik, mis kaasab just selle tehnika, �nnestub mul kuidagi
paremini. Ja kui ei kaasa, loob mu meel sellegipoolest ise k�ik
illustratsioonid sinna juurde t�iesti sundusetult. : )
Aastaid tegelesin kusjuures R�nnaku meetodiga (Brandon Bays).
Sealgi on sellisel kujustamisel suht suur osakaal. Kuna enne
olin ka halod�naamikaga tuttav, siis... nagu klappis k�ik kokku
v�ga lihtsalt.
Mul on muidu elus olnud periood, kus olin v�ga tugevate valudega
karmilt kimpus ja (kuskil �le aasta) koguni ratastoolis. T�nu
sellele k�igele sain justkui p�sti. Ja eks ma muidugi aina
tegelen edasi.
No igal juhul jah, mul k�ib enamus asju l�bi "piltide".
Samas... kuna mul see oma seesinaste valukehadega tegelemine
t�usis ikkagi n��d taas p�evakorda, siis nende sinu poolt
pakutud praktikate vastu tekkis ka huvi. Eks ma olengi selline
katsetaja. Katselendur, noh. : )
Mind �ldiselt alati ka huvitab ilusate teooriate taustaks
pakutav konkreetsem ning n�. asisem pool. Ehk ka see siis just
"kuidas" �he v�i teise tulemini j�uda. See viimane j��b
paljudes praktikates mingil p�hjusel kas varjatuks v�i koguni
polegi seda.
Ainult ilusatest teooriatest j��b aga mulle kohati v�heks. Ja
no... eks neid teooriaid ole ka juba patakatena l�bi lapatud
niiehknaa. : )
Ahjaa, �he tehnika panin koguni ise kokku. Eelk�ige vaid enda
jaoks. �igus, pidin selle ka omalt poolt kirja panema. Mul on
meeles. Kuid samas... ka see, nii nagu R�nnaku meetod on ikkagi
m�ningast eraldumist ja ka s�venemist n�udvad.
Seesinase ekstreemsema olukorra jaoks aga otsisingi seet�ttu
mingit... noh... mingit eriti k�ep�rast moodust justkui.
Samas ega ma oma koera v�i kassi p�rast ka ometi p�evi ei
v�rise. Kuid jah... kui miski ikkagi suht �kki juhtub, siis
samamoodi "�kki" v�in ka t�kkideks laguneda seal k�rval mingil
p�hjusel.
Et... kuidagi saan aru, et seal on mul endiselt mingi "error"
v�i blokk seega ees.
See �ks loffe tehnika mulle ka jah, kuidagi s�mpas rohkem. Kuid
ma polnud kindel, kas ma sellele pihta sain.
Seega... v�tsin siis taas �he vestluse oma Teejuhiga ette.
Panen selle ka. : )
Naut
01 June, 03:09:38
* Tere. M�tlen siin, et... noh, kas poleks ikka �litore tunda
seda va valgustust, eks.
- Jah, kuid sa tunnedki.
* Eee... eeei, see pole kaugeltki nagu "see".
- V�ib tunda ka hetketi. K�ik inimesed tunnevad. Kui nad... /ja
Ta r��gibki edasi v�ga s�venenult ja pausidega/
Kui nad .. peatuvad,
.. hingavad,
.. l�dvestuvad,
.. lasevad K�iksusel endasse tulla,
.. viivad oma keskme peast/m�istusest s�damesse,
.. tunnevad/tunnetavad/tajuvad energiaid enda �mber,
.. l�hevad nende voogudega kaasa,
.. vaatavad oma Keskmesse,
... lasevad sellel avarduda.
Avarduda l�pmatusesse.
* Ahaa, et seda saab siis sedaviisi harjutada?
- Jah.
* Aga see.. noh... p�ris �rkamine?
- See tuleb sunduseta. Kui lased tal juhtuda.
* Selleks peab olema k�rval ikkagi keegi �petaja? Guru?
- Selleks peab tegema vaid �hte. Suubuma t�eselt oma s�damesse.
* Mmm.. aga reaalne Guru? Osad �petused v�ga r�hutavad, et peaks
olema reaalne valgustunud �petaja k�rval. Mh?
- Ei. Kui sa lased end juhtide K�rgematel J�ududel.
* Aga n�iteks M (�ks �petaja, kelle loenguid olen kuulanud),
�tles, et on siiski vaja.
- Sest tema teadvus avanes nii.
* Hea k�ll, aga see meelehea, eks, no see eriline m�nusus, mis
minus praegu on.. see, saan aru, on lihtsalt... noh... eelm�ng?
- K�ik on eelm�ng. K�ik, mis oli enne sinu kehastumist. P�rast
seda. Kuni siiani. /Ja Ta naeratab armulikult ja leebelt/
/M�nda aega j�in n��d m�ttesse. Kummalisel kombel see viimane
lausung v�ga liigutas mind.
* Aga miks tekivad sellised tagasil��gid nagu mul on seoses
loomadega? See halvav murelikkus?
- Sest m�istus n�uab oma osa tagasi. Midagi on ta juba kaotanud,
kuid ta ei ole n�us oma juhtivat rolli veel enam loovutama.
* Ka ego?
- Ego on nagu spioon. Ta suunab oma ambitsioonid k�ige valusamal
hetkel k�ige valusamasse kohta. Ta ei tegutse iga kord
avalikult. Kuid seda osavam on ta tagalas. Ole siis lihtsalt
t�helepanelik.
* Oh... Aga ikkagi. Mida siiski reaalselt teha, kui on need
tagasil��gid? No nagu hiljuti (koera nimi) haiguse puhul?
- Hinga. Nagu olen r��kinud. /Seda on Ta t�esti ka enne maininud
ja ka n�idanud./
- Vii oma kese m�istuselt (muretsemine) �le s�damesse. Sealt
suuna voog sellele, mida soovid aidata. Viibi ise selles voos.
Valu taltub.
* Ok. Lootusetust tekitab hirm, saan sellest muidugi aru. Ja
selles k�iges on minu ilmselge hirm kaotada see mulle armas
olend. Jah, see on seal. Ma ei salgagi. Mis selle hirmuga teha?
- L�kata see hirm laiali. Igas suunas. See on hajutamine.
* Nagu Loffe soovitas?
- Jah, nagu Loffe soovitas.
* Jah, ka mulle tundus, et see on huvitav meetod...
- Jah. See meetod sobib sulle.
* Aga.. koer?
- Koera ei aita ei sinu valu ega sinu hirm. Koera aitab ainult
sinu armastus.
* Nojah. Ma m�istan. Isegi v�ga h�sti aga... kui ikkagi juhtub
k�ige hullem?
- Ei juhtu.
* Mis m�ttes?
- See pole k�ige hullem, mis juhtuda saab. /Ja taas ta naeratab
kurrud silmanurkades./
* Jah? Aga.. mis siis on?
- K�ige hullem on, kui sul on k�es kalliskivid, kuid sa lased
need s�rmede vahelt liivaks mureneda. Ehk elades oma kehastuses
nii, et lastakse k�est v�imalus realiseeruda uuele
tasemele/kihile.
* Oh.... Kuid elades n�. igap�evas, olmes... inimene ei pruugi
sellist asja isegi t�hele ometi panna? Noet elatakse... noh..
t�hja?
- Ja see ongi "k�ige hullem". : )
/Pean n��d vahepeal j�lle veidi m�tisklema./
* Siin... aitaks siis mis?
- Tuua oma kese m�istuselt s�damesse ja siis laiendada see
piirideta sf��rini. See on nagu hingamine. Tood sisse (koondad
t�helepanu) ja siis avardad v�lja. Nii toimib terve Universum.
Keskmesse toomine see on suundumus. Misiganes taotlusel, ideel,
mateeria realiseerimisel. See on mingi valitud punkti laadimine
energiaga. Olgu selleks m�te, elusoleva eostus v�i mateerias
kavandatud objekt (ehitus). Peale seda lastakse ta aga lahti.
Kingitakse Universumile, et see v�iks oma olemasoluga teenida
K�iksust ja lahustuda selles. Teie puhul teenida inimkonda ja
hajuda inimestes, et anda oma olemusega potensiaal uuele ideele.
Sama on inimese sees. K�ikide m�tetega, k�ikide tunnetega. L�bi
keskme koondamise ja avardumise.
* Jaa. V�gev. Nii luuakse ka Galaktikaid?
- Nii luuakse k�ike. : )
loffe
23:18:06
Quote from: Naut
Tsitaat:
Samas... kuna mul see oma seesinaste valukehadega tegelemine
t�usis ikkagi n��d taas p�evakorda, siis nende sinu poolt
pakutud praktikate vastu tekkis ka huvi. Eks ma olengi selline
katsetaja. Katselendur, noh. : )
Mind �ldiselt alati ka huvitab ilusate teooriate taustaks
pakutav konkreetsem ning n�. asisem pool. Ehk ka see siis just
"kuidas" �he v�i teise tulemini j�uda. See viimane j��b
paljudes praktikates mingil p�hjusel kas varjatuks v�i koguni
polegi seda.
Ainult ilusatest teooriatest j��b aga mulle kohati v�heks.
Ja no... eks neid teooriaid ole ka juba patakatena l�bi lapatud
niiehknaa. : )
Mul on sama asi, et kisub rohkem praktikate poole ja
katsetamistega olen julge, isegi rumalalt julge. N�iteks �ks
esimesi "ego surmasid" mis t�iesti ilmsi tekkis oli ikka p�ris
jube. Arvasin, et kaotan m�istuse ja l�hen kohe hulluks aga
siiski l�ksin edasi ilma tulemust teadmata. P�rast sain vihjeid,
et nii ongi vaja aga ega ma ei teadnud seda. Ja ei soovita ka
kellelgi.
Eks nende �petustega on ka nii, et nad peavad olema sellised
"keskmised" ja k�igile. Pealegi m�ned praktikad t��tavad ju ilma
�rkamiseta ka edukalt ja siis kakkavad teenima ego. Terved
foorumid on p�hendatud rikkuste manifesteerimisele Olen kunagi
samuti proovinud ja on isegi t��danud teatud m��ral.
Quote from: Naut
Tsitaat:
�ldiselt... mul k�ib paraku ikka nagu k�ik l�bi kujustamise.
Ma juba olen kord sellisena loodud, et mul hakkavad jooksma
misiganes s�naseoste taustale kohe ka pildid v�i suht
selgev�rviline film. Seega, kui sa n�iteks �tled, et tuleb
sukelduda valusse, siis mina saangi seda teha vaid nii, et
justkui oma... no maitea... mingi teisikuna h�ppangi mauhh nagu
kuskile musta auku. N�en k�ike t�epoolest kindla s��eena,
v�rvides ja plaanides. Umbes samane nagu juhitud unes.
Kui see t��tab sul paremini siis kasuta seda viisi. Ma olen
teadlikult visanud k�rvale k�ik visuaalid ja p��dnud tunnetada
otse. V�ibolla peaksin visualiseerimise v�tma praktikatesse?
Minu puhul see, et ma natuke kahtlustan meelt. V�ibolla just
mingil kriitilisel hetkel loob pildid mis p��avad t�helepanu kui
seda t�helepanu on mujal vaja. Ma muidugi ei tea seda ja
v�ibolla on t�iesti p�hjendamatu see kahtlustamine.
Mulle meeldis lugeda Teejuhi juttu ja �ks koht haakus kohe
eriti.
Quote
Tsitaat:
- See pole k�ige hullem, mis juhtuda saab. /Ja taas ta
naeratab kurrud silmanurkades./
* Jah? Aga.. mis siis on?
- K�ige hullem on, kui sul on k�es kalliskivid, kuid sa
lased need s�rmede vahelt liivaks mureneda. Ehk elades oma
kehastuses nii, et lastakse k�est v�imalus realiseeruda uuele
tasemele/kihile.
Kui ma eelnevast elust midagi kahetseks siis just see on asi
mida ma kahetseks.
OP
02 June, 12:28:05
Aga mis moodi see ego surm tundus, v�lja n�gi, ja mis
meetoditega ta tekkis?
Naut
02 June, 16:22:47
Jaaa, oleks t�esti huvitav. Noet kuidas see "ego surm" k�is sul,
loffe. Kohe v�ga v�ga huvitav.
V�i oleks see liiga isiklik teema avalikult r��kida?
Samas mul see va egosurmamine (jestas, kui letaalselt k�lab)
ikka v�ga p�evakorras. Ja no t�esti, nagu TJ �tles, see va mu
egotegelane ikka kasutab neid varjatuid meetodeid aina enam.
Avalikud punnitamised on justkui m�nev�rra taandunud, tuleb
t�heldada.... (vist)... kuid selline undercover v�rk k�ib ikka
t�iega. See jah, aga n�uab parajat t�isvarustuses vastuluuret. :
)
Quote from: loffe
Tsitaat:
Kui ma eelnevast elust midagi kahetseks siis just see on asi
mida ma kahetseks.
Aga... kas kahetsus pole ka selline asi nagu... natuke m�ttetu
asi? No esiteks on s�ndmus/tegevus (olgu v�i terve elu periood),
mis n�. kahetsuse alla sattunud, juhtunud niiehknaa minevikus.
Minevikku aga pole olemas. Enam. Seega meil reaalselt puudub
temasse otsene suhestatus v�i m�juala. Seega, jah, mis olnud,
see l�inud ja las ta siis seal ollagi oma rahus. Mh? Ei?
Pealegi ka kahetsus ikkagi t�hendab ju hinnanguid. Aga hinnangud
on alati need, mis ei lase s�ndmusi v�i objekte vms. vaadelda
iseendana (sinu n�ite puhul "auto l�ks katki") vaid hakkavad
sinna seda ballasti omaenda fabritseeringutena �mber
heegeldama ("issand-kui-�udne, jada l�pus on ilmselgelt n�rune
surm") ehk tekitama sisuliselt soga meis, mis siis omakorda
paisuvad suuremateks blokkideks, millest saavad takistused
liikumaks edasi. Ei?
Ning l�puks k�ige olulisem moment:
Kullapai, sa JUBA oled valgustust kogenud. Ehk sisuliselt v�ib
sinu sellele kehastusele panna linnukese "tehtud!". : )
No mitteet n��d v�ib patjadele mingis nirvaanas lebotama j��da,
teekond j�tkub, selge see, kuid... sisuliselt k�ik, mis on
sinuga juhtunud (ka kahetsusv��rsed seigad) on olnud seesama
eelm�ng (taas TJ-d tsiteerides) ehk see k�ik (ka juhtunud jamad)
on toonud sind just sinna, kus hetkel oled.
Kuid oled sa juba... ohohohooo... justkui kaugemal, kui ehk 90
prossa (?) meie planeedi elanikkonnast.
Selles m�ttes. : )
#Post#: 63--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:34 am
---------------------------------------------------------
Tsitaat:
OP: Aga mis moodi see ego surm tundus, v�lja n�gi, ja mis
meetoditega ta tekkis?
Mul juhtus see peale �rkamise kogemust umbes kolm kuud hiljem.
Sisemine vaikus surus lihtsalt nii v�imsalt ilmselt peale, et
kiindumus objektiivsesse elusse kadus. Mitte huvi elu vastu vaid
kinnitumine elusse.
Kui ette kujutada kui palju me oleme investeerinud enda
minevikku, minapilti. Mis ma m�tlen kes ma olen. Ema, isa,
naine, mees, positsioon �hiskonnas, head emotsioonid minevikust,
negatiivsed emotsioonid minevikust. Tulevikuplaanid mis on
muidugi seotud minevikuga. Kuidas ma arvan, et k�itun ja mis on
minule omane. P�him�tteliselt k�ik mis ma arvan, et ma olen. Me
toidame koguaeg seda pilti m�eldes sellest. N��d kui me n�eme,
et see polegi tegelikult mina siis hakkab see pilt laiali
pudenema. Mitte, et m�lestused elust kaovad aga kiindumus
m�lestustesse.
Ma ei teadnud veel p�riselt kes ma olen, ei tea ka praegu
ilmselt sest olles neutraalne vaatleja on ka veel poolel teel
olemine, ja vana mina pudeneb kildudeks, mida teha? �ks variant
on hakata uuesti investeerima m�lestustesse ja langeda tagasi
egosse. Teine variant oli sukelduda tundmatusse - ma ei tea enam
�ldse kes ma olen. Olin veel k�llaltki k�vasti kinni egos ja
tundsin neid tundeid ego vaatenurgast ja tunne oli nagu ma
kaotaks m�istuse. Hirm oli meeletu ja ma m�letan, et kogu selle
keskel m�tlesin: ok, tulgu mis tuleb vanasse tagasi ma ei l�he.
Leppisin sellega, et v�ibolla ma ei saa enam kunagi aru mis
�ldse �mberringi toimub ja kaongi �ra. Peale seda k�ik l�ppes ja
tuli vaikus - lihtsalt olin, ei minevikku ega tulevikku.
Tasapisi harjusin selle tundega, et ma ei tea kes ma olen.
V�ttis k�ll mitu kuud aega enne kui kohanesin. �llatavalt mugav
tunne on kusjuures [Pilt: smiley.gif]
Ma saan absoluutselt aru, et paljud kellel on tugevad sidemed
egoga v�ivadki minna hulluks sellistel hetkedel. V�i kui ei l�he
ja tulevad tagasi ja enam ei pruugi proovidagi sest see on s�na
otseses m�ttes surma tunne ja hirm on t�eline ikka.
Taolised kogemused muidugi ei pruugi olla nii j�rsud vaid pikema
aja peale laiali jaotatud. Mul oli ilmselt t�nu sellele, et olin
kuid t�iesti vaikne sisemiselt. L�kkasin k�rvale peaaegu k�ik
m�tted ja pildid mis kerkisid. Ja peale seda kogemust j�tkasin
praktikaga, v�ibolla aasta aega v�i veidi rohkem olin valdavalt
s�gaval sisemises vaikuses.
Aga tundub, et see polnud siiski l�plik ego surm sest peale seda
on veel paar pisemat olnud. Ma ei teagi t�pselt miks aga
kahtlustan, et kaldun vahepeal tagasi samastumisse m�tetega ja
siis m�ne aja p�rast m�rkan seda ning vajun s�gavamale vaikkusse
ning ego lahustub. Kuigi need pole v�rreldavad esmase kogemusega
vaid lihtsalt nagu �ratuntav nihe.
loffe
Tsitaat:
Naut: Jaaa, oleks t�esti huvitav. Noet kuidas see "ego surm"
k�is sul, loffe. Kohe v�ga v�ga huvitav.
V�i oleks see liiga isiklik teema avalikult r��kida?
Otseselt mitte, v�ibolla on kellelgi kes loeb sellest kasu. K�ll
aga v�iks olla mingi eraldatud nurgake sest t�esti on ja ilmselt
on tulemas teemasid mida ei taha v�ibolla p�ris avalikult
arutada. V�ibolla saab teha teatud kasutajatele siseringi
foorumi nurga?
Tsitaat:
Naut: Samas mul see va egosurmamine (jestas, kui letaalselt
k�lab) ikka v�ga p�evakorras. Ja no t�esti, nagu TJ �tles, see
va mu egotegelane ikka kasutab neid varjatuid meetodeid aina
enam. Avalikud punnitamised on justkui m�nev�rra taandunud,
tuleb t�heldada.... (vist)... kuid selline undercover v�rk k�ib
ikka t�iega. See jah, aga n�uab parajat t�isvarustuses
vastuluuret. : )
Jah �ldiselt avaneb kihtidena nagu sibulat kooriks. Ja mida
edasi seda laiemalt n�eb. Alguses lihtsaid m�ttemustreid ja
p�rastpoole terveid minapilte korraga.
Naut:
Tsitaat:
Quote from: loffe
Tsitaat:
Kui ma eelnevast elust midagi kahetseks siis just see on
asi mida ma kahetseks.
Aga... kas kahetsus pole ka selline asi nagu... natuke
m�ttetu asi? No esiteks on s�ndmus/tegevus (olgu v�i terve elu
periood), mis n�. kahetsuse alla sattunud, juhtunud niiehknaa
minevikus.
No ma ei osanud ennast kuidagi v�ljendada teisiti, et KUI ma
kahetseks [Pilt: smiley.gif] Ega oska praegugi.
&#128269;[img=0x0]
HTML https://i.postimg.cc/tJ3qGLDd/blackavatar.png[/img]
loffe
03 June, 07:35:38
J�in juurdlema praktikate �le ja miks neid nii v�he pakutakse.
�rkamise v�i siis ego �ratundmise kontekstis tegelikult polegi
v�ga palju neid vaja. Piisab m�nest mida h�sti teha. P�rast kui
teadlikkus laieneb siis muutub elu praktikaks ja hakkab vedama
�he situatsiooni juurest teise ning vajadusel tulevad praktikad
ise kui k�sida v�i kui ollakse kinni j��nud mingisse punkti.
Ilmselt �petajad teavad seda ja pakuvad vaid paari praktikat ja
pigem r��givad lahti m�ttemustreid v�imalikult erinevatest
vaatenurkadest. V�tame n�iteks Tolle. Tuhandeid tunde loenguid
l�bi aastate mille v�ib kokku v�tta m�ne s�naga - k�lasta
praegust hetke nii tihti kui saad.
Naut
03 June, 14:13:47
Tahtsingi just k�sida, et kas on neid ego n�. taltsutamise
praktikaid n�. eraldi. Kui on, siis oleks huvitav kuulata.
Eeldasin muidu ka ise, et tegeledes oma kohaloluga nii f��sise,
m�tete kui emotsioonide tasandil, siis see k�ik n�. automaatselt
omab levim�ju ka mujale ehk ka egole.
Lisaks kuulates m�ningate valgustunud meistrite loenguid on
nemadki tegelikult maininud, et kohe ego kallale minna on siiski
veidi liiga radikaalne. Ego taandamine on k�ll jah, �ks
taotlustest, kuid see oleks justkui sama, kui kaardimajal
t�mmata k�ige alumine kaart ehk vundament alt �ra. Loomulikult
kukub k�ik kolinal ja k�rinal kokku. Kuid on siiski loomulikum
lasta protsessidel kulgeda omasoodu ja iseenenslikult. Ehk siis
ilma traumadeta.
Kuid... mulle tundub, et ma olen ehk k�ps ja valmis riskima. : )
Naut
03 June, 16:06:58
Kuidas sa, loffe, �ldse eristad, et "nii.. n��d ma tegin midagi
toredat, see on vaffa, olen ikka p�ris tubli" sellest, kui ego
hakkab seal vahel n�. edvistama ja v�imu �le v�tma?
Kuigi.. p�him�tteliselt ilmselt iga inimene neid seisundeid
mingi.. noh.. sisemise energeetikaga siiski tajub. Seega v�ib
ilmselt iga lihtsurelik siiski �ra tabada, kui keegi mingi
enesepromo v�i rindatagumisega tegeleb ja suunurk kisubki
justkui iseenesest muigele.
Kuid see on suunaga teisele inimesele. Seal oleme k�ik justkui
proffid. : ))
Mind aga huvitab ikka enda vaatlus v�i eneseanal��s ja ka
v�imalikult adekvaatne "diagnostika".
Seda k�ll, et n�iteks �hel juhul on lihtsalt r��m tehtust,
teisel juhul juhul tekib mingi... k�gelev eneset�htsustus
justkui. Ja ilmselt ka moment "kas ikka teised ka n�gid, kui
tubli ma olen". On nii?
V�i ikka misiganes enda poolt tehtu �le r��mustamine pole siiski
ok ja viitab varjatud egotamisele?
Kuidas sina seda n�ed?
loffe
03 June, 22:27:57
Tsitaat:
Naut: Tahtsingi just k�sida, et kas on neid ego n�.
taltsutamise praktikaid n�. eraldi. Kui on, siis oleks huvitav
kuulata.
Eeldasin muidu ka ise, et tegeledes oma kohaloluga nii
f��sise, m�tete kui emotsioonide tasandil, siis see k�ik n�.
automaatselt omab levim�ju ka mujale ehk ka egole.
Tegelikult mitte. Idee on l�bi n�ha ja mitte kaasa minna. Iga
m�te �ritab saada t�helepanu kuna t�helepanu on toit. Huvitav
m�te v�i veel parem valulik m�te kisub endaga kaasa. Korduvalt
�ra tundes iga korraga t�mme v�heneb kuni l�puks vaatad, et aha
see m�te jah. Siis hakkab tekkima vaikselt valikuv�imalus
millist m�tet j�rgida ja millist mitte. See on p�hiline praktika
- tunda �ra korduvaid m�ttemustreid. J�rgmine on tunda
emotsioone sellisena nagu nad on - esmalt kehaline tunne.
M�lemad praktikad tasapisi toovad teadmise, et me pole
m�tted/emotsioonid. Samuti hakkab vabanema t�helepanu mis varem
oli kogu aeg h�ivatud ja saame seda liigutada nagu heaks arvame
ilma m�tete v�i pilgu suunamiseta.
Tsitaat:
Naut: Lisaks kuulates m�ningate valgustunud meistrite
loenguid on nemadki tegelikult maininud, et kohe ego kallale
minna on siiski veidi liiga radikaalne. Ego taandamine on k�ll
jah, �ks taotlustest, kuid see oleks justkui sama, kui
kaardimajal t�mmata k�ige alumine kaart ehk vundament alt �ra.
Loomulikult kukub k�ik kolinal ja k�rinal kokku. Kuid on siiski
loomulikum lasta protsessidel kulgeda omasoodu ja
iseenenslikult. Ehk siis ilma traumadeta.
Kuid... mulle tundub, et ma olen ehk k�ps ja valmis riskima.
: )
Ega j�rsku ei soovita jah [Pilt: smiley.gif] Samm sammult on
mugavam. Muidugi minapiltide surmasid ikka tuleb aga need
peaksid olema talutavad. Sa proovi "�rgata" keset rasket
ps��hilist kannatust. See on hea kogemus mis �petab palju.
Tsitaat:
Naut: Kuidas sa, loffe, �ldse eristad, et "nii.. n��d ma
tegin midagi toredat, see on vaffa, olen ikka p�ris tubli"
sellest, kui ego hakkab seal vahel n�. edvistama ja v�imu �le
v�tma?
Jah see on keerukas eks. Kes siis ei tahaks h�id emotsioone. Ma
tunnen emotsiooni kehas esimesena ja siis alles t�useb see
m�tetesse. Muidugi v�ib olla ka teine tee, et m�te t�mbab
emotsiooni k�ima aga see on siis n�htav.
Tegemise tunne on muutunud nauditavamaks, see kuidas midagi
voolab tegemisse ja kuidas siis t�� h�sti v�lja tuleb. Samuti on
ka hea meel valmis t��d vaadata aga see "fuck yeah, I dit it!"
emotsioon on suhteliselt kadunud. Kuigi ega ma pole p�hak ja ego
t�useb koos emotsionaalkehaga aegajalt esile ja n�en mustreid
nagu n�iteks tahaks kiidelda ikka kui h�sti ma teen asju jne
[Pilt: smiley.gif] Ja vahepeal kiitlen ka ja alles p�rast
taipan, et aha see muster siis oli jah. Teiste inimestega
suhtlemine on �ks suuremaid v�ljakutseid vist. Me oleme terve
elu harjutanud teatud "maske" ja automaatvastuseid ning mustreid
ju. Et kui kusagil metsas �ksi v�id olla valgustunu siis
tsivilisatsiooni tulles ja n�dal aega vanemate juures viibides
v�ib kogu valgustatus olla nagu k�ega p�hitud. V�i siis saab
ex-iga kokku [Pilt: smiley.gif]
Tsitaat:
Naut: V�i ikka misiganes enda poolt tehtu �le r��mustamine
pole siiski ok ja viitab varjatud egotamisele?
Idee on lubada k�igel juhtuda mis juhtub ja olla "kohal" ning
tunnistada seda mis juhtub. Ma m�tlen praegu sisemiselt mitte,
et kui k�nnib �lek�igurajal ja auto tuleb ning m�tleb: oh see on
ok las juhtub [Pilt: smiley.gif] Et kui t�useb see jess MINA
tegin siis ok las ta m�ngib ennast l�puni v�lja kuni emotsioon
on t�hi ja p��ab olla samal ajal tunnistamas seda k�rvalt. Kui
m�elda, et ma ei peaks tundma seda see ju ego on iseenesest uus
kiht ego, sest see emotsioon juhtus juba. Vaja on ainult
lihtsalt �ra tunda ja olla kohal.
Mul oli alguses suht keerukas taibata mis see ego ikkagi siis
on. Kujutasin seda ette eraldiseisva entiteedina mis vaevab mind
ja m�rkamatult tegin vaenlase egost. Mis muidugi oli taas uus
kiht ego. P�him�tteliselt ego on illusioon ja t��tab ainult siis
kui tal �nnestub p��da t�helepanu. Kohe kui m�ttevoog vaibub
kaob ka ego. Sellep�rast ongi meditasioonid ja praktikad
valdavalt disainitud �petama t�helepanu tagasi t�mbamist
m�tetelt kehasse v�i hingamisse n�iteks. Selles m�ttes on parem
olla s�bralikes suhetes endaga(egoga) kui vaenujalal ja eriti
kui see viimane on p�hjendatud �llalt vaimsusega [Pilt:
smiley.gif]
Kuigi sellel hetkel kui ego tegutseb siis ta ongi nagu
eraldiseisev entiteet. Samuti kui emotsionaalkeha on aktiivne.
Noh tegelikult on nad �he n�htuse erinevalt avalduvad aspektid
aga lihtsam on kui eristada.
Muidugi vahepeal on vaja ka muuta ning see on ok. N�iteks tasub
v�ltida emotsionaalkeha toitmist. Tabad ennast m�tlemas
negatiivseid m�tteid ja siis esmalt registreerid, et ok see on
n��d nii ja vaatad. Kui siis tunned, et ei saa vastu panna
t�mbele ja hakkad �ra kaduma siis teadlikult muudad
positiivseks. Selles m�ttes, et parem on olla positiivne kui
negatiivne emotsionaalselt. Aga jah alati alguses p��ab lihtsalt
n�ha ja ajapikku muutub see t�ielikult piisavaks ning m�tted
lahtuvad. V�i kui emotsionaalkeha on pikalt n�ljas olnud siis
tuleb sama m�ttemustri eriti mahlakate ja tobedate variantidega
esile. [Pilt: cheesy.gif]
loffe
03 June, 22:49:56
Ma j�in m�tlema, et v�ibolla on minust j��nud nagu mingi budda
mulje. Et istun muudkui oma vaikuses ja elu muudkui sujub.
Tegelikult v�liselt muutub �sna v�he. V�i noh oleneb inimesest
ja tema eluviisidest, v�ib ka palju muutuda. Mis juhtub on see,
et probleemid muutuvad v�ljakutseteks. Raskused elus j��vad.
K�ll napib raha vahel ja k�ll t��d l�hevad mitte just nii nagu
vaja. Tegib arusaamatusi inimestega. Aga see k�ik pole enam nii
t�sine ja maailma l�pp. Kui napib raha - ok siis napib aga ilma
�rrituvuseta. Tekivad arusaamatused aga lahenevad malbemalt kuna
pole enam nii eneset�htis. T��l l�heb viltu - ok, see on siis
nii, vaatame kuidas n��d edasi. Ei saavuta selle aasta eesm�rke
- ok, vaatame kuidas ennast parandada. Kui ma seda n��d ise loen
siis tundub nagu vaimne �rkamine muudaks ratsionaalsemaks
[Pilt: huh.gif] [Pilt: grin.gif]
Naut
04 June, 17:10:15
Ait�h sulle, Loffe.
See, mida jagad, on minu jaoks v�ga oluline.
#Post#: 64--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: loffe
Date: February 7, 2023, 7:35 am
---------------------------------------------------------
Q11 Kirjutas:
Ka p�ris huvitav- Stephen Jourdain. R��gib egosurmast ja
Hetkest... Cool
Ei j�udnud veel k�ike l�bi vaadata kuid temast �hkub midagi.
K�rvu j�i suht alguses kui ta mainis, et tunne v�i tajumine mida
ta tajub pole abstraktne vaid reaalne taju.
#Post#: 65--------------------------------------------------
Re: Vaimne �rkamine
DIR By: Naut
Date: February 7, 2023, 7:35 am
---------------------------------------------------------
J�in siin �hel hetkel m�tlema sellest, et...siin eespool oli
korraks juttu, et ehk need vaimse �rkamise protsessid v�i... no
mistahes vaimne otsing kui selline, kulgevad naistel ja meestel
ikkagi mingis m�ttes erinevalt...
Mina, kes ma kuskile veel n�. kohale pole j�udnud, pole �rganud,
pole valgustunud, kuid mingis nn. eelruumis saanud siiski
v�ikestviisi "l�hna ninna" v�i "aimu naha vahele", seega arutlen
n��d pisut, et kuidas ja mismoodi.
Saan aru, et... rohkem v�i v�hem individuaalne on see teekond
k�igil niiehknaa, kuid kuitahes ilusaid s�nu me ei r��giks
sellest, et k�ik on �ks jne, meie nais- v�i meesolemus on siiski
osa meie siinsest kehastusest ning t�iesti eitada seda fakti ehk
on ikkagi m�ttetu.
Nagu olen aru saanud, siis meie (misiganes tasemel olevad)
teadvusnihked toimuvad ikkagi l�bi sisemiselt vabastatud
energiapotensiaalide?
Selleks on tuntumatest siis n�iteks sellised teed:
1. L�bi f��sise.
T�ielik ja teadlik �hendumine oma keha tunnetusega.
K�ige levinum vahend: jooga. Sanskrit samat�henduslikust s�nast
yog &#2351;&#2379;&#2327; � t�lge 'ainusus; side; �htsus'
Ei hakka seda s�steemi ja selle erinevaid distsipliine �mber
jutustama, infot on sellest k�ll ja veel.
P�him�te: l�bi f��silise keha kontsentreeritud distsipliini,
askeesi, teadlike piirangute jne koondab kogu kehaenergia
sellisele tasandile, et mingil hetkel toimub sellel vabastatud
energial n�. v�ljavise uuele tasandile h�lmates siis n�. kogu
olemuse ja teadvuse.
N�uab see k�ik jah, v�idetavalt lausa aastate v�i k�mnete
pikkust j�rjepidevust koos k�llaltki karmi t��ga oma keha ja ka
vaimu suhtes ning teatud m�ttes on justkui sobivaim meestele.
(Ning me ei r��gi siin nn. joogaklubide v�imlemisest, eks.)
Naisel, kui v�ga pehmete eluenergiate algup�rasel kandjal,
polevat v�idetavalt �ldse ja seda juba orgaaniliselt mitte
mingid f��silised kannatused v�i ekstreemsed kehapiirangud
n�idustatud. Sest kui meest v�ivad f��silised koormused ja
nendega kaasnevad kannatused omamoodi karastada ja tugevamaks
teha, siis naise v�ivad nad paraku hoopis katki teha.
V�i siis misiganes valukehade taastumine n�uab f��sise "m�lus"
naistel justkui mitmesetmekordselt rohkem aega kui meeste puhul.
2. tee: L�bi teadvuse, m�istuse, m�tlemise, intellekti.
Sisuliselt muidugi n�idustatud k�igile, kelle on aju. : )
Ilmselt �ks eelk�ige L��ne �hiskonna �ks levinumaid mudeleid?
Seda teemat uurides komistasin kusjuures huvitavale v�itele
sellest, et 80% inimese energiakaost toimub mitte mingis
tegevuses vaid v�idetavalt hoopis m�tlemise ajal. Ehk siis
M�tlemine on v���ga v�sitav asi. Miks nii? Sest inimene
t�epoolest ei m�tle valdavalt mitte �hte asja korraga vaid
eanmuses alati on k�sil erinevad liinid, sinna sekka
sisemonolooge, kahtluseid, mingitele sisemistele ja v�listele
s�steemidele kohandamisi, konstruktsioone, kontseptsioone jne
jne. Ehk siis p�hienergia l�hebki justkui n�. �hu
vahtukloppimisele ehk sisulisele ebareaalsusele. Antud teema
kontekstis: illusioonile.
Kui aga suunata/vabastada see r�hkleva tavam�tlemise
energiahulk, mis l�heb justkui juba kohustuslikus korras nende
k�ikide illusioonide moodustamisele meie �mber ja sees, kui ei
toideta enam neid "iseheegeldatud", omaenda m�ttet��ga
fabritseeritud mooduleid ja r�gastikke, saab seni justkui
tuhande polsterduse alla tombuks surutud mentaalne energia ka
vabaneda ja l�kkab teadvuse uuele, puhastunud tasandile.
Eespool sellest k�igest loffe ka kenasti kirjutas. Sellest,
kuidas toimub m�tete vaigistumine ja rahunemine.
Intellekt kusjuures... on taas valdavalt meeste "t��riist"?
V�i siis selliste rohkem ehk matemaatilise m�istusega naiste
"t��vahend".
3. tee. Tunded, emotsioonid.
Ehk siis j�udes sinna, kuhu j�uda plaanisin: tunded, see on
ilmselgelt enamiku naiste p�rusmaa misiganes plaanis v�i
kontekstis me neid vaadelda soovime.
Loomulikult on tunded ka meestel, kuid r��kides n�. �ldiselt.
Kuidas siis toimub siis just tunnete kaudu selle
energiapotensiaali vabastamine, mis meid meie vaimu arengus ei
lase edasi liikuda?
Siin on ka eespool pakutud, et j�lgida tundeid samamoodi kui
m�tteid. Justkui vaatlejana. Mitte v�tta neid enda p�risosana
vaid justkui eemaloleva ehk "endav�lisena". Me pole meie tunded.
(Tolle meetod).
Samas... praktilises plaanis pole ka meetod niiv�rd lihtne
midagi. Eriti olles mingi ootamatult plahvatanud tundekeha
(hirm, viha jne) sees, siis selles puhkenud orkaanis on kogu
selles oma emotsionaalse keerise keskel siiski rahulikuks
j��mine suhtkoht keeruline.
V�imalik, et kui mingigi puhastunud seisund on juba saavutatud,
on seegi reaalne, leitakse see tormi "kese", kus on vaikus ja
osatakse end juba sinna suunata, kuid algajal v�ib tekkinud
p��ris ja selle h�vitav j�ud juhtme ikka v�ga lihtsalt kokku
ajada.
Ehk siis jutt ongi sellest, kuidas siiski mitte tekitada endasse
"tormi puhkemisel" uus emotsionaalne energiapusa vaid kogu meie
tunnete tasandil koguneval v�i juba kogutud potensiaalil lasta
puhastuda.
Ja siin on �heks pakutud meetodiks: lasta k�igil tunnetel end
tunda.
Kui on kurbus, siis nutad, kui on hirm, siis ahastad, kui on
r��m, siis naerad.
Ilma igasuguse valskuse ja ka tagasi hoidmiseta.
See tegelikult ongi seesama enda vastu aus olemine v�i popis
keeles: j��mine iseendaks.
Tundub lihtne? Mehed tavaliselt �tlevad, et ei, selline asi k�ll
lihtne ei ole. �rgomane s�dalase loomus sunnib j��ma stoiliseks
ka keset tormi. : )
Naised seejuures v�idavad, et hoopis oma m�tteid n�. rahustada
on tunduvalt keerukam kui emotsioone.
Samas nii nagu ka m�tete virrvarriga on ka emotsionaalses
plaanis meid, nii naisi kui mehi, paraku �petatud maast
madalast misiganes �leskerkivaid tundeid endis summutama.
"Poisid ja mehed ei nuta", "t�drukud ja daamid peavad olema
alati ontlikud" jne jne.
�hest loengust: Tunnete vabastamise meetodil just naiste puhul
v�ib nende vaimse otsingutee alguses hakata �ldse
emotsionaalselt justkui loopima �hest ��rmusest teise. Kas
kerkib �les tohutu r��m v�i vajub peale meeletu kurbus.
Selliselt vahelduvad "ameerika m�ed" on aga t�epoolest v�gagi
kurnavad.
Mida hakkab sellises olukorras soovitama m�istus?
"Kombekaks" dresseeritud m�istus soovitab hakata seda hullu
�les-alla vonklemist tasakaalustama. Mis k�lab justkui
loogiliselt.
Siin aga v�ib saada komistuskiviks see (mis emotsioonide plaanis
�ldiseltki), et p��ataksegi nui neljaks saavutada eelk�ige
v�line tasakaal v�i n�iline rahulikkus. Kasv�i lihtsalt selleks,
et kogu oma emotsionaalses virrvarris mitte saada veel �he
l��gi, ehk �hiskondliku arvamuse (+ l�hikondsete hukkm�istu)
osaliseks, mis siiski taunib k�llaltki �hem�tteliselt
igasuguseid nn. draamakuningannasid v�i �ldse emotsionaalset
ebastabiilsust.
Tehislik balansseerimine aga neelab energiat aina enam, mida
rohkemat n�ilist tasakaalu saavutada �ritatakse.
Olenevalt inimese ps�hhot��bist v�ib l�ppeda selline asi koguni
uue ��rmuse ehk depressiooniga, mis tunnete skaalal v�ljendatuna
t�hendab seda, et samamoodi ei lubata endal tunda seda, mida
loomuomaselt tuntakse (olgu selleks viha, raev v�i muud kuitahes
negatiivsed ja mahalaidetud emotsioonid).
Osad teooriad ongi nimetanud depressiooni enesevalede haiguseks.
V�ti on aga lubada endal tunda. K�igel. Ja valskuseta.
Siin aga tuleb t�hele panna �hte k�llaltki olulist momenti. See,
mida me tunneme, pole samane sellega, mida me teeme.
Ehk eristades emotsiooni reaktsioonist ehk tagaj�rgedest.
Teisi�nu tegevusest.
N�itena: on suur vahe tunda sisemist �rritust kellegi suhtes v�i
�rrituse tagaj�rjel r�nnata inimest reaalselt. Olgu s�nades v�i
tegudes.
Ehk siis lubada endal k�ik oma tunded ehedalt ja valskuseta l�bi
elada, lastes neil avalduda just sellistena nagu nad tulla
tahavad, ainu�ksi sellise justkui loomuliku isevooluteega on
v�imalus nad enda sees l�bi t��tada ilma kaasnevate
reaktsioonideta kellegi v�i millegi suunas.
/Kuigi...siin pole ehk ka maanduse tehnikatd �leliigsed?/
Kokkuv�tvalt aga j�udes tagasi AUSUSENI ja eelk�ige enda suhtes.
See moment jookseb meil siin erinevates teemades justkui ikka ja
uuesti l�bi.
Seda enam, et arvan, et meil k�igil on ka see mingi sisemine
t�esuse taju siiski valdavalt olemas. Osadel juhtudel ehk vblla
paraja risu all, kuid siiski olemas...
Piisab see vaid endas �les leida ja seda ka j�rgida.
*****************************************************
Page 1 of 4
DIR Next Page